Ettevaatust: välismaalastest petturid jahivad heauskseid automüüjaid
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talitus hoiatab võimalike petturite eest, kes üritavad autoostu varjus eraisikutest automüüjatelt raha välja petta.
Lääne prefektuuri teatel on petuskeemiga seotud vene või leedu keelt kõnelevad inimesed, kes võtavad ühendust internetis autot müüva eraisikuga, lausus Delfile politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Kristi Kais.
Kaisi sõnul suheldakse e-kirja teel ja inglise keeles ning jäetakse telefoninumber, millel on Nigeeria suunakood.
Automüüjale antakse seejärel märku, et auto on ostjale sobiv ja lepitakse kokku, et sellele tuleb järele hetkel Eestis olev treiler.
Maksmise osas lepitakse kokku, et müüjale kantakse pangakontole suurem summa raha, mis ületab müüdava auto hinna. Sellest palutakse müüjal arvestada maha auto müügisumma ning ülejäänud raha peaks automüüja andma treilerijuhile.
Hiljem muudetakse ostjate poolt kokkulepet ja saadetakse müüjale hoopis postiga tšekk tema nimele, mis on tõenäoliselt kehtetu.
Hetkel teadaoleva juhtumi puhul oli auto müügihind 900 eurot ja tšekk saadeti väärtusega 5800 eurot.
Suure tõenäosusega on petuskeemi puhul tegemist katteta tšekiga, mille kontroll võtab pangas aega ning maksab hinnanguliselt 90 eurot. Kuna toiminguhind on kallis, siis enamik inimesi ei kontrolli pangas saadud tšeki õigsust ja sellele kurjategijad loodavadki.
Lääne prefektuuri kriminaalbüroo organiseeritud ja raskete kuritegude talituse juht Margus Sass soovitab inimestel olla ettevaatlik.
„Heal juhul kaotab müüja auto, halvimal kaotab auto ning maksab veel tšeki ja automüügi vahesumma kurjategijatele, lootuses tšekk hiljem rahaks teha,“ hoiatas Sass.
Politsei- ja piirivalveameti keskkriminaalpolitsei rahapesu andmebüroo juht Raul Vahtra soovitab ostu-müügi tehingute puhul kasutada pigem pangaülekandeid või äärmisel juhul sularahatehinguid.
„Igasuguse kahtluse korral tuleks küsida ostjalt isikut tõendavat dokumenti (passi, juhiluba, ID-kaarti) ja kirjutada üles tema andmed. Juhul, kui isik „hiilib“ sellest palvest kõrvale, võib olla suhteliselt kindel, et tegemist on pettuse katsega,“ lisas Vahtra.
