Haridustoetuse kujunemise aluseks võetakse ettepaneku järgi senisest suurem kursuste arv, mis võimaldaks pakkuda gümnaasiumiõpilastele suuremaid valikuid, teatas haridus- ja teadusministeerium.

Samas peab kasvama õpilaste-õpetajate suhtarv, selgitas haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.

"Täna on gümnaasiumiastme õpilase pearaha kujunemise aluseks klassi baaskulud, mida riik katab alates 21 õpilasest klassis. Samas on õpilase-õpetaja suhtarv gümnaasiumiastmes keskmiselt 11,6," sõnas Küttis.

Järgmisest aastast soovitakse Küttise kinnitusel rahastamise aluseks tõsta õpilase-õpetaja suhtarv 14,6 peale.

Küttise sõnul on mõistlik tulevikus siduda riigi haridustoetuse jaotus gümnaasiumiastmes õpilase-õpetaja suhtarvuga.

„Kui õpilase-õpetaja suhtarv on väike, siis ei taga see õpilasele minimaalseid õppesuundade valikuid ning õpetajale väärilist töötasu."

Vabariigi valitsus kiitis eelmisel nädalal heaks hariduskorralduse kaasajastamise memorandumi, millega lahutatakse põhikooli ja keskkooliastme rahastamine ja aruandlus ning riik võtab selge vastutuse gümnaasiumivõrgu ülalpidamisel.

Kohalike omavalitsuste liidud kujundavad oma arvamuse valitsuskomisjoni ettepanekute kohta käesoleva aasta augustiks.