Aaviksool valmivad 1. oktoobriks hariduskorralduse kaasajastamise eelnõud
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul peab hariduskorraldus tagama, et kvaliteetne haridus oleks kõigile õpilastele kõikjal Eestis kõigil haridustasemetel võrdselt kättesaadav, selleks on vaja teha senises hariduskorralduses mitmeid muudatusi ja muuta seadusi.
Eelmisel nädalal valitsuskabinetis heaks kiidetud Eesti hariduskorralduse kaasajastamise põhimõtete alusel valmistab haridus- ja teadusministeerium 1. oktoobriks ette seaduseelnõud Eesti hariduskorralduse kaasajastamiseks.
Minister Aaviksoo sõnul on muudatuste keskne eesmärk kvaliteetsele haridusele ühtlane ja õiglane ligipääs. „Alg- ja põhiharidusele peab olema ligipääs võimalikult kodu lähedal, sõltumata sellest, kas kodu on saare peal või linnas,“ kõneles minister. „Keskharidusele aga koduvallas, olgu see kutsekeskharidus või üldkeskharidus.“
Kesksel kohal on ministri sõnul õpetaja. „Lõpuks määrab ikkagi see, mis klassiruumis sünnib,“ tõdes ta. Ministri sõnul on muudatuste kaugem ja strateegilisem eesmärk, et õpetaja peaks olema oluliselt rohkem rahul ja motiveeritud ning õpilaste koolirõõm peab kanduma läbi kogu kooliea.
Koolijuhi vastutus suureneb
Riigi, kohaliku omavalitsuse ja koolijuhi vastutus tuleb Aaviksoo sõnul jaotada selgelt ja senisest arusaadavamalt. Põhihariduse kättesaadavuse tagab omavalitsus, keskhariduse kättesaadavuse riik ning koolide tegevuse, sh õppetöö korralduse ja tulemuslikkuse eest vastutab eelkõige kooli juht. Keskhariduse puhul ei tähenda see siiski, et koole riigistama hakkatakse, ehkki minister ei välistanud ka seda.
„Tänased pinged üldhariduses riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel on tingitud ebaselgelt sõnastatud seadusest, siis on tüli majas ja süüdistatakse üksteist tegematajätmises.“
Aaviksoo ei karda, et koolijuhid võimu kuritarvitaksid. „Ülemused on alati igal pool ülemused ja ülemustele peab meeldima,“ nentis ta. „Koolis on olulised organid hoolekogu ja koolipidaja, päris nii ei kujuta ette, et koolijuht muutub türanniks. Mina ei usu, et Eesti koolijuhid oleks autokraatlikud ja neid ei saaks kuidagi usaldada, ka õpetajatel ei ole põhjust koolijuhte ei täna ega tulevikus karta.“
Koos koolijuhi vastutuse tõusuga on kavas kaotada ka formaalhariduse nõue. Eesmärk on vähendada formaalseid nõudmisi ja kasvatada sisulisi nõudmisi – koolijuhil ei ole vaja tasemeharidust pedagoogika vallas, küll aga peab tal olema kõrgharidus.
Uusi õppekavasid keegi kirjutama ei hakka, küll aga on ministri soov, et ainekeskselt lähenemiselt minnakse üldiste pädevuste suunas.
Aaviksoo tunistas, et ministeerium on täna rahulolematu õppevara ja õppekirjandusega, mille eest täna ei vastuta keegi. Aaviksoo on arvamusel, et ministeeriumil peab olema vastutus õppekirjanudse saadavuse ja kvaliteedi osas. „Tänane tulemus meid ei rahulda, eriti uute õppekavade koostamisel ei ole selgelt aru saada, kes oleks pidanud tagama õppevara,“ kõneles ta.
Vähem norme ja ettekirjutusi, rohkem soovituslikke normatiive
Aaviksoo on arvamusel, et näiteks klassikomplektide suurus, mis täna on piiratud põhikoolis 24 ja keskkooli 36 õpilasega, võiks olla soovituslikud ning hoolekogu võiks vajadusel neid muuta. Samuti võiks õpetajate koormusnorm olla soovituslik, mis tähendab, et koolijuht saab suurendada näiteks nende õpetajate koormust, kes ei ole klassijuhatajad ja teistel vastupidi vähendada.
See ettepanek puudutab ka koolide miinimumkoosseisu, missugused ametikohad peavad olema täidetud. Ministri sõnul tuleb öelda, millised funktsioonid peavad olema täidetud ja koolijuhi otsustada on, kas see teenus sisse osta või luua selleks töökoht.
Põhikool ja keskkool lähevad lahku
Ehkki seadusega integreeritud gümnaasiumi ja põhikooli ei lahutata, lahutatakse põhikoolide ja gümnaasiumide riigieelarveline rahastamine, investeeringutega toetatakse kestlike koolide õpikeskkonna kaasajastamist.
„See ei tähenda, et need kolitakse eraldi majadele ja võetakse uus dirketor, küll aga on mõistlik funktsionaalne lahusus, et kõik põhikooli lõpetajad tajuksid, et üks etapp hariduselus on läbi ja nüüd tuleb teha valik,“ kõneles minister. „Et ei oleks olukorda, et laps pannakse esimesse klassi just niisugusse kooli, kus on günaasiumi aste, et tagada talle seeläbi koht keskkoolis. Kõik põhikoolid peavad olema võrdsed.“
Tekkida võivad ka riigikoolid. Ministri sõnul on seda teed juba alustatud Viljandis ja Võrus ning lähiajal saab olema veel hulk riigigümnaasiume. Välistada ei tohiks riigigümnaasiume ka Tallinnas, Tartus, Pärnus või Narvas.
Ministeerimil kulub suvi hariduskorralduse kaasajastamiseks vajalike eelnõude väljatöötamiseks. Septembris on need valmis avalikuks aruteluks ning 1. oktoobril tahab valistsus seda paberit näha, tutvustas Aaviksoo reformi ajakava.
