"Nii nagu Helsingi proovis Nõukogude Liidu ajal iga hinna eest säilitada Moskva soosingut ja seda eelkõige majanduslikel kaalutlustel, püüab Moskva nüüd hoida Helsingit lühikese lõa otsas juba puhtpoliitilistel ajenditel," võrdles Tüür.

Tüüri sõnul on Vladimir Putin juba enam kui kümme aastat tagasi teinud Soome suunal erakordse sõbralikkuse žesti, asetades 2001. aasta visiidi ajal pärja Mannerheimi hauale.

Samamoodi püüab Putin ka nüüd rõhutatult näidata, et nad on Soomega erakordselt soojades suhetes. "Seda vähemalt seni, kuni viimane mingit lollust ei korralda," ütles Tüür.

Läinud reedel kohtusid esimest korda naaberriikide Venemaa ja Soome suhteliselt hiljuti valitud presidendid Vladimir Putin ja Sauli Niinistö. Pärast kohtumist läksid presidendid jäähokit mängima. Niinistö mängis Putini meeskonnas, märkis Soome meedia.

Äärmiseks ettevaatamatuseks oleks Kremli hinnangul liitumine NATOga, leidis Tüür. Tema sõnul poleks sõjalises mõttes Soome liitumine NATO'ga Venemaa jaoks eriline õnnetus.

"Soome laht ja laiemalt Läänemeri pole enam ammu geostrateegiliselt oluline lahinguväli," rääkis ta. "NATO baaside ja rakettide vastane retoorika kõlab militaarses mõttes samuti veidi mannetult."

Tüür tõdes, et küsimus on eelkõige poliitiline. "Soome on ainuke Venemaaga piirnev nõndanimetatud lääneriik, kelle suhtes saab Moskva tunda midagi patronaaži sarnast," selgitas politoloog. "Seda emotsionaalset üleolekut soovitakse iga hinna eest hoida, kuid Soome libisemine NATO rüppe kahjustaks sellist hingeseisundit märkimisväärselt."

Tüür viitas kommentaatoritele, kes on toonud välja, et tegu on omamoodi fantoomvaluga, mida Venemaa põeb seoses Balti riikide NATO'sse minemisega. "Tookord vehkles Moskva selle vastu mis suutis, kuid pidi alla neelama valusa pettumuse," meenutas Tüür. "Seda meelehärmi ei soovita enam üle elada."

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena