Jesse rääkis Delfile, et alates 11. juunist hakkasid vastavalt Euroopa direktiivile kehtima uued liikluskahju hüvitamise piirmäärad ühe Eestis aset leidnud kindlustusjuhtumi kohta. Varakahju korral on kindlustussumma piirmäär nüüd juhtumi kohta üks miljon ja isikukahju korral viis miljonit eurot. 11. juunini olid piirmäärad poole võrra väiksemad, vastavalt pool miljonit ja 2,5 miljonit eurot.

Liikluskindlustuse hüvitispiirmäärad
10. juunini

Varakahjud 0,5 miljonit eurot

Isikukahjud 2,5 miljonit eurot


11. juunist

Varakahjud 1 miljon eurot

Isikukahjud 5 miljonit eurot

Kindlustusseltsidele ja kindlustusvõtjatele tähendab muudatus Jesse sõnul seda, et nüüd tuleb olla valmis kahju hüvitama poole suuremas mahus, kuna kindustuskatte ulatus on poole suurem. Siiski on Jesse kinnitusel tegu pigem teoreetiliste arvudega.

"Ka seni kehtinud piirmäärad olid Eesti turgu silmas pidades piisavad ja meile teadaolevalt ulatus vaid üks varakahju paari aasta eest napilt üle poole miljoni euro piiri. Vana piirmäärani ulatuvaid isikukahjusid meile teadaolevalt Eestis aset leidnud ei ole," nentis Jesse.

Seetõttu ei muuda kindlustussumma suurenemine praktikas Jesse hinnangul suurt midagi ning see on kindlustusseltside ja klientide jaoks esialgu vaid teoreetilise iseloomuga – selles suurusjärgus kahjusid tuleb Eestis lihtsalt üliharva ette, kui üldse.

Keskmine kahju tõuseb koos elatustaseme tõusuga

"Kindlustussumma asemel mõjutab kindlutusseltse ja läbi selle ka tarbijaid rohkem keskmise kahju muutumine, mis tõuseb paralleelselt elatustaseme tõusuga, samuti kahjutihedus," märkis Jesse.

Kui Eestis pole kindlustusjuhtumid peale ühe juhtumi poole miljoni piiri ületanud, siis on Eesti kindlustusseltsid Jesse sõnul pidanud aastate jooksul välja maksma mitu üle miljoni euro piiri ületavat kahju, mis on aset leidnud mujal Euroopas.

"Näiteks suurim Eesti sõidukiga tekitatud kahju on 1,8 miljonit eurot ja liiklusõnnetus leidis aset Itaalias. Enne seda oli suurem kahju 1,5 miljonit eurot ja õnnetus juhtus Prantsusmaal. Õnnetuste nii kõrged maksumused mujal Euroopas tulenevad ennekõike tekitatud isikukahjust (püsiv töövõimetus ja sellega kaasnev sissetuleku kadumine, ravikulud, perekonna ülalpidaja surm jne), mitte varale põhjustatud kahjust," selgitas Jesse.

Liikluskindlustuse hüvitismäärad suurenesid Jesse kinnitusel tulenevalt Euroopa direktiivist nii, et Eesti limiidid vastaksid Euroopa miinimumnõuetele. Jesse sõnul oli üleminekuperiood ning 11. juunist kehtima hakanud muudatustega jõudis harmoniseerumine lõpule.