Haridusameti info peaspetsialist Leini Jürisaar ütles BNS-ile, et hetkel on vara öelda, kui paljudes koolides on vaja libisevat koolipäeva algust rakendada. „2012/2013. õppeaastal avatavate klasside õppetöö korraldus ei ole veel selgunud, kuna klassikomplektide arvud on veel prognoositavad,“ sõnas ta.

Kõik lapsed, kellele kool on elukohajärgseks kooliks määratud, ei ole oma kooli astumist kinnitanud, samuti on rahvatikuregistri järgi määratud koolidesse lapsi, kes ei ela Tallinnas ega ka Eestis, osa neid saab koolipikenduse ning osa neist valib era- või riigikooli.

„Lõplik õpilaste ning avatavate klasskomplektide arv selgub uuel õppeaastal, hiljemalt 10. septembril,“ ütles ta.

Kui lapsevanem ei ole lapsele määratud kooliga mingil põhjusel rahul, olgu selleks libisev koolipäeva algus ja hilisem koolipäeva lõpp või midagi muud, võib ta Jürisaare sõnul valida mõne teise kodu lähedal asuva kooli. „Nii kesklinnas kui ka teistes piirkondades on ka teisi hea õppe- ja kasvukeskkonna ning haridustasemega koole, kus õppetöö algab hommikul ühel ajal,“ kinnitas ta.

Haridusameti sõnastuses libiseva koolipäeva algusega koolides võib õppetöö alata kell 9, 10, kell 11 või 12, oluline on õppetöö lõppemine kõikides koolides algklassiõpilastele mõistlikul ajal.

Tallinnas reguleerib vastuvõttu esimesse klassi Tallinna linnavalitsuse 21. detsembri 2011 määrus. Haridusamet määrab elukohajärgse kooli arvestades seadusest tulenevaid asjaolusid: esmajärjekorras õpilase elukoha lähedust koolile, sama pere teiste laste õppimist samas koolis ja võimaluse korral vanemate soove.

Kooli määramise aluseks on vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseadusele rahvastikuregistrijärgne elukoha aadress. Kõigile Tallinnas elavatele kooliealistele lastele tagatakse õppimisvõimalus ühes Tallinna munitsipaalkoolis.

Hiljemalt 10. juuniks tuli lapsevanemal koolile teatada, kas laps hakkab määratud koolis õppima. Alates 15. juunist saavad kõik soovijad esitada koolidele taotlusi vabadele kohtadele.