Igaühel on õigus heisata ja kasutada Eesti lippu, kui ta järgib lipuseaduse sätteid ning head tava. Kindlasti tuleb Eesti lipp heisata lipupäevadel. Neid on meil kokku 14 ja kord aastas on kaks lipupäeva lausa järjest – võidupüha 23. juunil ning jaanipäev 24. juunil.

Lipp koos vardaga kinnitatakse hoonele või hoone katusele või heisatakse lipumasti. Heisatav lipp peab olema puhas ja terve. Eesti lipu heiskamisel vertikaalselt asub lipu sinine värvilaid vaataja poolt nähtuna vasakul. Lipu heiskamisel lipumasti on mast ligikaudu kuus korda pikem lipu laiusest.

Kui Eesti lipp heisatakse koos teiste lippudega, peab Eesti lipp olema auväärsemal kohal. Teiste riikide lipud paigutatakse Eesti lipu järel prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Ainult Euroopa Liidu liikmesriikide lippude heiskamisel paigutatakse riigilipud omakeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras. Huvitav on teada, et prantsuskeelsete ja Euroopa Liidu omakeelsete riiginimede tähestikuline järjekord avaldatakse riigisekretäri teadaandena Riigikantselei veebilehel.

Vaat selline lugu siis Eesti lipust. Tegelikult see ei ole mitte päris tavaline lugu, vaid rohkem selline seaduse moodi lugu, sest kõik, mis siin öeldud sai, on kirjas Eesti lipu seaduses. Tema on meil üks selline sõbralik ja lihtne seadus – ilma riugaste ja lünkadeta. Kel huvi, leiab sellest Eesti lipu kohta lisaks veel mõndagi huvitavat: https://www.riigiteataja.ee/akt/109032011008

Hoia siis võidupühal ja jaanipäeval lipp kindlasti väljas! Siis saab sinimustvalge lehvida eriti pikalt ja uhkelt, sest jaaniööl Eesti lippu ei langetata.

Kert Kotkas
Tartu konstaablijaoskonna piirkonnavanem