Mihhail Kõlvarti septembrikuist umbusku kommenteerides ütles Sõõrumaa, et ehk ei olnud Kõlvart teemaga toona piisavalt kursis.

Sõõrumaa on varem öelnud, et linn võiks järgmistel aastatel keskuse toetuseks ja valmisehitamiseks anda miljon eurot aastas, kuid koos saadud toetusega sääraseid kokkuleppeid mehe kinnitusel siiski ei tehtud ning järgmiste aastate toetused garanteeritud pole.

Näha on, et tennisekeskuses käib töö pidevalt. Näiteks pandi alles neljapäeval välja kohviku silt ning mööbel viidi kohvikusse sisse just reedel. Ruume on keskuses palju ning samuti võimalusi. Lisaks tennisele saab mängida ka näiteks sisegolfi, säärane võimalus olevat Eestis OÜ Tondi Tennisekeskus nõukogu esimehe Allan Eleranna sõnul vaid kahes paigas. Samuti on plaanis avada väike meditsiinipunkt, kus kavatsetakse teha näiteks spordimassaaži.

Kolm aastat on tegutsenud korralikud siseväljakud, mis sobivad tänu oma suurematele mõõtmetele ka rahvusvaheliste võistluste korraldamiseks. Peetud on seal näiteks Davis Cup 2012, aga ka väiksemaid turniire ja Eesti meistrivõistlusi, mille võitjatele on fuajees ilusad suured hõbedast rändkarikad. Kaia Kanepi käib Sõõrumaa kinnitusel treenimas ka näiteks liivaväljakutel, kuna talvel Eestis mujal liivaväljakul treenida ei saagi.

Väliväljakud on samuti professionaalidele treenimiseks rahvusvaheliselt heal tasemel. Päikeselise reede õhtulgi võis seal treenimas näha üle väljakute asuvas Audenteses õppivat Jürgen Zoppi, kes Eleranna sõnul praktiliselt neil väljakutel elabki. Küsimusele, kas linna toetus annab tema hinnangul konkurentsieelise, vastas Sõõrumaa, et teiste tennisekeskuste kadedust ta ei mõista.

Teist sääraste võimalustega keskust Sõõrumaa sõnul Eestis ei ole, täpsemalt pole sellist 3000 kilomeetri raadiuses. Ühesõnaga alternatiive Eestis suurvõistluste pidamiseks ja professionaalsetele mängijatele, nagu Kaia Kanepi ja Anett Kontaveit, treenimiseks ei ole. „Kõik ei peaks sellised olema, aga üks võiks olla,” sõnas Sõõrumaa.