Riigikohtu esimees: täiendavate julgeolekuabinõude kasutamine vangide suhtes ei ole piisavalt põhjendatud
Riigikohtu esimees Märt Rask avaldas täna riigikogu ees peetud ettekandes muret selle üle, et vanglateenistus ei põhjenda täiendavate julgeolekuabinõude (nt käerauad, rahustusvoodi jm) kasutamist piisava põhjalikkusega ja ei taga kinnipeetavate ärakuulamisõigust.
"Põhjendamine on oluline, sest isiku põhiõigusi piiratakse väga intensiivselt ja talle võib tekitada füüsilist valu. Ma ei räägi siin sellest, et ohjeldusmeetmeid ei peaks kasutama vaid sellest, et nende
kasutamine peab olema õiguspärane ja põhjendatud," rääkis Rask.
Riigikohtu esimehe sõnul ei saa kuidagi piisavaks pidada meetme kohaldamise protokollis fikseeritud nappi "agressiivne, jätkata" põhjendust, kuid kahjuks on Raski sõnul selline abstraktne põhjendus riigikohtuni jõudnud vaidlustes tavapärane.
Rask tõi näitena välja Euroopa Inimõiguste Kohtu 29. mai 2012 otsuse, milles Strasbourgi kohus tuvastas Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 ehk piinamise keelu rikkumise, mis seisnes kaebaja rahustusvoodisse sidumises.
"Ei kõla just hästi, et Eesti Vabariigile heideti ette piinamise keelu rikkumist," rääkis Rask riigikogus.
Kinnipeetavate kaebusi ligi kolmandik
Riigikohtu esimees juhtis täna riigikogus peetud kõnes tähelepanu ka halduskohtupidamise probleemidele ning eeskätt sellele, et kinnipeetavate kaebustest on kujunenud massnähtus, mis moodustab ligi kolmandiku halduskohtute töömahust.
"Kinnipeetavate kaebuste kui massnähtuse iseloomustamiseks tuleb märkida, et esimese astme kohtus moodustasid 2011. aastal need kaebused 37,2 protsenti kõigist haldusasjadest," rääkis Rask. Riigikohtu halduskolleegiumi töömahust moodustavad need kaebused 22 protsenti.
Märt Rask tegi justiitsministrile ettepaneku analüüsida vanglate halduspraktikat, mille puudustele on viidatud kohtulahendites, ning viia halduspraktika kooskõlla seadustega.
Menetlusajad lühenevad tasapisi
Lisaks tõi Märt Rask ettekandes välja ka asjaolu, et menetlusajad kohtutes on hakanud tasapisi lühenema, ent rõhutas sealjuures, et analüüsimist vajab, kuidas kiirenev menetlus mõjutab kohtute töö kvaliteeti.
"Justiitsministeerium, mille valitsemisalasse kuulub esimese ja teise astme kohtute haldamine, peab kohtusüsteemi põhiliseks saavutuseks aina lühemat menetlusaega," kõneles Rask ning tõi sellise kitsa lähenemisega kaasnevate probleemide illustreerimiseks muuhulgas kohtute rahastamisest.
Rask kritiseeris olukorda, kus justiitsministeerium, jättes aastaringselt täitmata kuni 20 kohtuniku ametikohta, kujundab rahalise reservi, mida kasutab tähtajaliste tulemuslepingute kaudu kohtute rahastamiseks suurenenud töökoormusega toimetulemiseks.
Tänaseks on juba ca 3 protsenti I ja II astme kohtute personalikuludest seotud eelarveaastaks sõlmitud lepingutega. Nõnda töötabki kohtusüsteemis hulk ametnikke, kes on teenistusse nimetatud ajutiselt ja peavad eelarveaasta lõppedes töölt lahkuma.
"Selline ajutine hoogtöö ei taga kohtute töö stabiilsust ega kujunda professionaalset kohtu ametnikkonda," sõnas Rask.
