Riigikohtusse jõudnud vaidluse puhul kandis lapsevanem igakuiselt oma lapse pangakontole raha, mille eest kohustus pank vastavalt vanemaga sõlmitud lepingule ostma lapse nimele investeerimisfondi osakuid. Uue perekonnaseaduse jõustudes 1. juulil 2010. aastal keeldus pank ilma kohtu loata lepingut edasi täitmast, sest panga hinnangul vajanuks vanem lepingu edasiseks täitmiseks kohtu nõusolekut, teatas riigikohus.

Tsiviilkolleegium leidis, et perekonnaseaduses sisalduva regulatsiooni mõte on eeskätt piirata vanema kergekäelist tegutsemist lapse raha paigutamisel, mitte aga olukorras, kus laps omandab väärtpabereid tasuta ja sellest ei tulene talle kohustusi. Kolleegium leidis, et väärtpaberite omandamiseks on kohtu nõusolek vajalik üksnes siis, kui laps omandab väärtpaberid oma raha eest.

Kolleegiumi hinnangul on erandjuhul võimalik väärtpabereid soetada lapsele ka tema enda kontol oleva raha eest, kuid seda üksnes juhul, kui kokkulepetega on tagatud, et raha on lapse kontole kantud kinkena sihtotstarbeliselt väärpaberite omandamiseks.

Tsiviilkolleegium rõhutas, et kohtu nõusolekut on siiski vaja lapse nimel väärtpaberite võõrandamiseks. Seetõttu, kui soovitakse lapse raha väärtpaberitesse paigutada ja tema nimel investeerimistehinguid teha (sh aeg-ajalt väärtpabereid müüa), on mõistlik taotleda kohtult üldist nõusolekut väärtpaberitehingute tegemiseks.