Vitsur: USA valitsuse kokkulepe suurpankadega oleks eeskujuks Eestilegi
Majandusteadlase Heido Vitsuri hinnangul oleks Eestis võimalik sarnaselt USA-le sundida panku laenuvõtjatele hüvitust maksma või laenulepet ümber tegema.
9. veebruaril saavutas USA president Barack Obama riigi ajaloo ühe suurima finantskokkuleppe suurpankadega, kirjutab ajaleht Pealinn. Obama survel kohustuvad Ameerika suurpangad eluasemeturul kahjusid kandnud ameeriklastele hüvitust maksma või laenulepped ümber tegema – kokku 26 miljardi dollari suuruses summas. Abi saab tänu sellele ligi kaks miljonit koduomanikku. Kokkulepe puudutab viit suurpanka: JP Morgan Chase, Bank of America, Wells Fargo, Citigroup ja Ally Financial.
Peaminister Andrus Ansip on hinnanud riigi sekkumisvõimalusi lausa nullilähedaseks. Näiteks tänavu pangaautomaatide sulgemise vastu protestinud inimeste nurinale vastates leidis peaminister, et riigi ja pankade vahel ei saa olla kokkuleplust.
Arengufondi ekspert, majandusteadlane Heido Vitsur seevastu usub, et kokkulepe riigi ja pankade vahel oleks võimalik, seda enam, et see aitaks uuesti käima lükata elamuehituse ja tänu sellele kogu majanduse.
"Paremaid majandushoobasid kui elamuehitus valitsusel tegelikult polegi, sest elamumajandust me suudame planeerida," leiab Vitsur. "Näiteks on võimalik prognoosida, kui palju meie inimesed lähitulevikus uut elamispinda vajada võiksid. Riik saab hea seista selle eest, et investeeringud nii töömahukasse sektorisse nagu elamuehitus ei katkeks."
Vitsuri hinnangul tuleks soodustada just perede elamuehitust. "Ainult sellest, et pangaintressid on Eestis praegu soodsamad kui kunagi varem, ei aita. Et asi toimiks ja elamuehitus kriisist välja tuleks, tuleks riskid laenuvõtja ja laenuandja vahel võrdsemalt jagada. Riik peaks seadustesse vastavad parandused sisse viima, et laenuvõtja poleks ainus kaotaja."
Majandusteadlase meelest võiks siin eeskujuks olla ka põhjanaabrite praktika. "Rootsis näiteks aitas valitsuse majanduspoliitika säästa paljusid eluasemelaenu võlglasi, sest riik võttis endale puhvri rolli," rääkis Vitsur. "Rootsi riik võttis majanduskriisi ajal laenuga hätta jäänud korteriomanike kohustused panga ees osaliselt enda kanda. See lubab inimestel oma kodudesse edasi elama jääda kuni majanduskriisi taandumiseni, mil soodsamad majandusolud ja tööpuuduse alanemine aitaks neil taas maksevõime taastada ja oma kohustustega iseseisvalt toime tulla."
Eestis on viimastel aastatel tuhanded inimesed oma kodu kaotanud. Eelmisel aastal pandi kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja andmetel müüki 168 miljoni euro ulatuses kokku 1583 laenuvõlglase kinnisvara, kellele pangad ei näinud võimalust vastu tulla. See moodustab 32 496 ostu-müügitehingu 1,545 miljardi eurosest koguväärtusest 4,8 protsenti.
