Eestlane Kreekas: pärast valimisi läheb tõenäoliselt jamaks
Millest me räägime, kui me räägime Kreekast?* Kreekast rääkides ei saa me paraku poliitikata. Vähemalt praegu. 17. juunil toimuvad parlamendi- valimised ja pärast seda läheb tõenäoliselt jamaks. Õnneks on piletid tagasi võetud 15. juuniks.
Samas ei ole inimesed kohapeal päevapoliitikaga eriti kursis. Ostsin eile Ekatemerini, lugesin juhtkirjast ilmateateni, aga targemaks eriti ei saanud, põhiuudis oli tee-ehitusest. Miks mitte?
Ja kui inimestega rääkida, siis jagunevad arvamused poliitika osas umbes täpselt kaheks. 40 protsenti toetab Syrizat – vasakpoolseid, 35 protsenti Nea Demokratiat, 15 protsenti sotsialiste PASOKist ja ülejäänud pudipadi moodutab veel kümmekond protsenti.
Kui kogu see teooria saab tegelikkuseks, siis pole võimatu, et Kreekas tulevad võimule vasakpoolsed (Syriza) ning rahaühik saab taas olema drahm. Seda, kas see on halb, ei ole pädev ütlema ei Hardo Pajula ega Andres Arrak.
* * *
Mu sõber Mart Raukas arvab, et Kreeka vajab revolutsiooni, rahvakoosolekuid ja jogurtipomme. No neid jagub, metroojaamas ei tasu pead välja pista.
Parose saarel Parikia linnas ringi kõndides ei saa küll aru, et inimesed väga poliitiliselt meelestatud oleksid. Igal omad mured ja rõõmud. Kel oma tavern, kel hotell jne. Seal vaja turiste ligi meelitada ja kostitada – sest Kreeka suveturismiaeg veel alguseaplausi pole saanud. See jääb suve lõpu poole. Aga meie jaoks on siin lõpmata soe ja ütleks isegi, et väga soe.
Kohtasime Parikia suurel tänaval üht keskealist korpolentsemat naist, kellelt küsisime teed supermarketisse. Hakkasime rõõmsalt rääkima sellest, kus hotellis elame ja kuidas meil läheb.
Naine hakkas meid väga huviga uurima. Jutt venis väga pikaks – niivõrd, et juba õlad andsid päikese käes kõvasti tunda. Kõndisime uue tuttavaga piki väikeseid tänavaid valgete kivimüüride ja valgete majade vahel, mil tavapäraselt sinised aknaluugid. Ja korraga selgus, et naisterahvas on meie hotelli villa Katerina konkurent – hotelli Anna omanik.
Proua kolmanda küsimuse peale, palju me hotelli eest maksame, andsin ma alla. Kaua sa ikka jaksad... Jummel, me rääkisime kõik välja, meile tehtud hinnaalandused ja puha. Pärast tundsime end suurte reeturitena. Kuidas võis nii juhtuda, et meile juhtus 10 000 inimesega Parikial vastu kõige mittesoovitavam inimene. Nad ju mõlemad konkurendid - hotellid vastakuti. Mis kemplemist neil siis meie pärast tuleb!?
* * *
Eile õhtul käisin tavernas jalga puhkamas. Siis, kui päevamelust oli kadunud kisa ja kära. Taevas oli kuu, tagurpidi loomulikult. Laual oli valge vein, taldrik oliive, tzatziki, feta õliga, sardiinid ja lambalihakotletid...
