Haridus- ja kultuurivaldkond on pealinna üks olulisimaid. Samas on aastaid Tallinna üheks põletavamaks probleemiks lagunevad ja alarahastatud lasteaiad. Probleemile lahendust leida linnavalitsus aga ei taha.

Kolm aastat tagasi tuli Tallinna linnal kärpida oma eelarvekulutusi ja esimesena alustati kokkuhoidu just lasteaedadest. Hoolimatus ja ükskõiksus laste ja lapsevanemate vastu on tänase linnavalitsuse jaoks saanud loomulikuks. Olukord on aastatega vaid hullemaks läinud.

Reformierakonna fraktsiooni poolt oleme volikogus korduvalt teinud ettepanekuid lasteaedade rahastamise suurendamiseks. Samuti algatasid tallinlastest lapsevanemad eelmisel aastal ise eelnõu, mis oleks lasteaedade olukorda paremaks muutnud. Kuid ei meie ega linlaste endi poolt pakutud ettepanekuid ei ole linnavalitsuse poolt arvesse võetud.

Ka ei ole linnavalitsus olukorra parandamiseks ise mitte midagi ette võtnud. Alates käesolevast aastast otsustati vähendada linna poolt lasteaedade pearaha 2006. aasta tasemele ning tõsta lapsevanemate käest küsitavat kohatasu.

Tänane linnavalitsus mängib lastevanemate tunnetel ja emotsioonidel. Laste heaolu lasteaedades peaks tagama linn, sest lapsevanem on oma panuse kohatasu kaudu juba tasunud. Kuid täna, teades et vanemad soovivad oma lastele parimat, loodetakse just nende lisapanustamisele korjanduste ja annetuste näol.

Tallinna lapsed väärivad kaasaaegseid, sooje ja turvalisi lasteaedasid koos motiveeritud õpetajatega, kuhu laste vanemad saaksid nad rahulikult päevaseks tööajaks jätta. Paraku on tänase linnavalitsusega selline tulemus kauge helesinine unistus. Kuid see unistus oleks võimalik ja vajalik täide viia.

Selleks tuleb lõpetada tänane lasteaedadele pealsunnitud säästurežiim, mille tulemusel on nende igapäevane olukord aasta-aastalt pidevalt halvemaks muutunud. Tallinna lasteaiad väärivad linnavalitsust, mis hoolib.

(Autor on Tallinna volikogu Reformierakonna fraktsiooni esimees.)

Projekti Raha lastele algatanud MTÜ Kodaniku Hääl kommentaar

Tallinnas on 131 koolieelset munitsipaallasteasutust. Kodaniku Hääl tegi analüüsi, millest selgus, et nende keskmiseks vanuseks on ca 43 aastat. Valdav osa lasteaedadest on ehitatud nõukogude ajal, perioodil 1950–1980. 2011. aastal tõusis tähelepanu keskmesse Tallinna nn magalate teema – nõukogude perioodil ehitatud vanemate paneelelamurajoonide, Mustamäe ja Õismäe tulevik. Mis aga saab lasteaedadest, mis on ehitatud samal ajal? Sama tehnoloogiat ja materjale kasutades? 

Lasteaedades on teostatud kapitaalremonte. Hooneid on soojustatud, on vahetatud aknad uute plastakende vastu, on vahetatud torustikke (kanalisatsioon, vesi), parandatud elektrisüsteeme ja viidud hooneid vastavusse kaasaegsete tuleohutusnõuetega. Nagu me teame linnavalitsuse andmetest, investeeriti aastail 2006–2009 lasteaedadesse ca 26 miljonit eurot. See on igati korralik summa. Kahjuks lõppes linnavalitsuse hool 2010. aastal, mil lasteaedade investeeringuid kärbiti võrreldes eelneva aastaga (mis negatiivsete lisaeelarvete tõttu juba niigi kärbitud oli) 95% võrra, jättes lasteaedadele investeeringuteks 127 823 eurot. Summa jäi samaks ka 2011. aastal. Seda hoolimata sellest, et Tallinna linnal oli olemas lasteaedade arengukava ja investeeringute kava aastateks 2008–2012, millest linnavalitsus lubas kinni pidada, olgu siis riigipoolse toetusega või ilma. 

MTÜ Kodaniku Hääl teostas perioodi 2011–2013 lasteaedade arengukavade analüüsi Internetis kättesaadaval olnud andmete põhjal. Elektrisüsteemi väljavahetamist või tõsist remonti vajavad 41 lasteaeda. Teist samapalju vajavad fassaadi soojustamist. Kanalisatsioonitorustikud on vaja välja vahetada või remontida 26 lasteaial, veetorustikud kahekümnel. Küttesüsteem on amortiseerunud 32 lasteaial. Remontida või välja vahetada on vaja 40 piirdeaeda ja 10 katust. Haridusameti haldusosakond ei ole varjanud, et lasteaedade vajadused on suured, seda eelkõige Õismäe ja Mustamäe vanades lasteaedades. 

Tallinna Haridusamet koostab praegu lasteaedade arengukava aastateks 2013–2021. Eelmise perioodi arengukava oli väga põhjalik. Kavas oli luua 4000 uut lasteaiakohta. Loodi üle 3000, mis arengukava koostajaid rõõmustas. Kavas oli ehitada-taasavada 13 uut lasteaeda ja 14-s teha kapitaalremont – ehitati-taasavati 4 ja remonditi 1. Järeldus on, et suurem osa lasteaiakohti on loodud olemasolevate rühmade suurendamise teel. 

Lapsevanemate murekirjadest loeme – lapsi on rühmas rohkem kui voodeid ja kappe, ruumi ei ole... Rühmaruumideks on tehtud saalid ja võimlad. Linnavalitsus tegi 2009. aastal lasteaedadele ülesandeks tõsta laste arv rühmades maksimumini. Vastutus otsuste eest on hoolekogudel. Juba varem olid paljud lasteaiad rühmade suuruse maksimumini tõstnud (ka üle selle, viidates madalale kohalkäimisprotsendile, mis aga Õiguskantsleri hinnangul on vale praktika). Hoolekogude lastevanematest liikmed pole kahjuks alati kursis, millised tingimused lasteaias täidetud peavad olema. Hoolekogus on ka omavalitsuse esindaja, mistõttu on naljakas kuulda – Haridusametil puudub info selle kohta, et lapsi on rühmades rohkem kui sinna (füüsiliselt) mahub, et neil ei ole voodeid, et lapsed magavad mitukümmend aastat vanadel madratsitel ja seina pealt mahatõstetavates voodites, mis võivad iga hetk alla kukkuda ja millest õpetajate jõud üle ei käi. 

Eelmise aastal 1. juunil kogus Kodaniku Hääl Tallinna loomaaias allkirju kodanike eelnõu toetuseks. Saime kodanike toetuse, kuid mitte linna volikogu ja linnavalitsuse toetuse. Kas me kunagi jõuame selleni, et meil on IGA PÄEV LASTEKAITSEPÄEV ja otsuseid tehakse laste heaolust lähtudes, mitte numbritest ja päevapoliitikast?