Majandusekspert: vanemaealisi tuleb pikemalt ja efektiivsemalt tööle rakendada
Rahvaloenduse tulemustest sai kinnitust, et kümne aasta pärast tabab Eestit noore tööjõu puudus ning vanemaealisi tuleb pikemalt ja efektiivsemalt tööle rakendada, tõdes Arengufondi majandusekspert Heido Vitsur.
„Demograafiline olukord paneb meie majanduse väga tõsiste väljakutsete ette ja kui me nendele tõsiselt ei reageeri, siis kümne aasta pärast oleme raskes seisus,“ kõneles Vitsur. Tema sõnul ei ole meil piisavalt järeletulevat noort põlvkonda, kes ühiskonda käigus hoiaks. „See on probleem number üks ja see võib ainult halvemaks minna, sest väljaränne võib seda veel suurendada.“
Samas tõdes Vitsur, et sündivust suurendada on väga raske, kuna laps on tänases Eestis kõige suurem toimetulekurisk, eriti teine või kolmas laps. „Eestis on vaesus lapsega üksikema nägu,“ nentis ta.
Vitsur rääkis Delfile, et 1990ndate aastate sündivuse vähenemine hakkab teravalt tunda andma. „Kui me ei mõtle praegu, kuidas hoida noori Eestis ja kuidas tuua siia oskustöölisi, läheb meil tööjõuturul raskeks,“ kõneles Vitsur.
Tema sõnul peab Eesti õppima inimesi kauem tööturul hoidma ja palju rohkem investeerima ümberõppesse ja elukestvasse õppesse vastavalt tööturu vajadustele. „Igavesti möödas on need ajad, kus kutse saanud inimene töötas sellel elualal pensionieani,“ rääkis Vitsur. „Enamikel tuleb ikkagi mitu korda ümber õppida.“
Vitsuri sõnul on Eesti ees seisev suurim väljakutse, kuidas luua töökohti, kus saavad töötada vanemad inimesed. „Ja kuidas luua neid töökohti nii, et need inimesed annaksid ka lisaväärtust, mitte, et need oleksid lihtsalt töökohad moe pärast.
Vitsur rääkis, et meil öeldakse tihti 55-aastastele, et nad on liiga vanad töötajad ja vanemaealised töötavad garderoobihoidjatena. Tema sõnul on ilmselge, et nad labidaga kraavi ei kaeva, kuid nad peaksid ja saaksid teha muid töid.
Eeskuju soovitas ta võtta Islandilt, Rootsilt ja Hollandilt, kes oskavad vanemaealisi kõige paremini tööle rakendada ja sealjuures on ka kõrge elatustasemega riigid. Näiteks Islandil on vanusegrupis 55 aastat ja vanemad hõivatud 75 protsenti inimestest.
Välismaal töötavate inimeste arvu saame teada hiljem
Vitsuri sõnul ei ole veel teada, kui palju Eesti inimesi töötab välismaal. Tema sõnul oli enne majanduskriisi legaalseid töötajaid haigekassa andmetel 670 000. See number pole taastunud vaatamata sellele, et majandus on kosunud ja tööpuudus vähenenud ja oli 1. aprilli seisuga 568 000.
