“Kuni käesoleva ajani on Eesti riik heldelt andnud maksumaksja raha riigieelarvest igasuguste nn tulemüüride (EFSF; ESM; jne ) ladumisse,” ütles Demokraatide ühenduse liige Inara Luigas arupärimist esitades.

“Kas finantstehingu maks võiks olla alternatiiv jätkuvatele väljamaksetele, mis omakorda võimaldaks eelarveraha väärtuslikumat paigutamist siseriiklike kitsaskohtade lahendamiseks,” küsis Luigas.

Finantstehingute maksu teema arutlusel Euroopa Parlamendis rõhutati, et finantstehingu maks on kriisist väljumise lahutamatu osa. Seeläbi jagatakse kriisi koormis õiglasemalt. Juhul, kui see tulu laekub Euroopa Liidu eelarvesse, siis väheneks vastavalt ka liikmesriikide panus Euroopa Liidu eelarvesse.

“Kui finantstehingu maksuga loodetakse saada Euroopa Liidus tervikuna 57 miljardit eurot lisatulu, kui suur võiks see tuluosa olla Eesti mastaabis, kui see oleks riigi rahanduse lisatulu,” küsisid demokraadid peaministrilt.

Lisaks soovivad demokraadid selgitust, millised on olnud Eesti Panga sammud ja soovitused finantstehingu maksu kehtestamise osas?