Analüüs on koostatud kodanikualgatuse „Valitsemise valvurid“ raames, kus valitsusvälised asjatundjad jälgivad valitsuse tegevusprogrammi täitmist ehk riigivalitsemise argipäeva. Valvurid annavad hinnangu sellele, kuidas plaanid tegelikkuses täituvad - kas lubadused on mõistlikult ellu viidud ja eesmärgid saavutatud.

Analüüsis antakse hinnang 16 valdkonna edusammudele ja tuuakse välja aspektid, milles edasiminekut olnud ei ole. „Valvurid hoiavad valitsuse tegemistel silma peal ning jagavad kogutud infot ja arvamusi teiste huvilistega. Hinnangud ei ole niiöelda lõplik tõde, vaid pilk riigiasjadele kodanikuühiskonna poolt,“ selgitab algatuse eestvedaja, Poliitikauuringute Keskuse Praxis ekspert Hille Hinsberg.

Ülevaates tuuakse esile, et valitsemisperioodi alguses astus valitsus olulisi samme lubatud tulumaksumäära langetamise suunas alates 2015. aastast ning on tänaseks kinnitanud ka toetust töötuskindlustusmakse vähendamisele.

Hariduse valdkonnas on valitsuse esimese aasta tähelepanu keskmes olnud eelkõige vastuoluline kõrgharidusreform, õpetajate palk ja gümnaasiumivõrgu reform. Peamine algatus tööturu valdkonnas on tööhõiveprogramm 2012–2013, mis võimaldab tööturutoetuste ja -teenuste pakkumist ja korraldamist senisest paindlikumalt.

Kuigi energiasääst, energiajulgeolek ja kliimapoliitika on valitsusele oluline, on tegevus nendes valdkondades vastuoluline võrreldes sõnastatud eesmärkidega. Euroopa Komisjoniga peetud kvoodivaidluses saadi Eesti jaoks majanduslikult kasulikud tingimused. Samas põlevkivi kaevandusmahtude suurendamine ja põlevkiviõli rafineerimine mootorikütuseks ei aita kaasa ei energiakasutuse efektiivsuse ega kliimapoliitika eesmärkide täitmisele.

Analüüsis tõdetakse, et 2011. aastal vähenes kuriteo ohvriks langenud elanike osakaal, vähenes ebaloomulikul teel hukkunute arv ning lühenesid keskmised menetlusajad. Usaldus politsei vastu on kõrge, elanike turvatunne kasvab – üldmulje turvalisuse valdkonnas toimuvast on seega positiivne.

Mitmed valitsuse lubadused keskenduvad suurtele ehitusobjektidele. Fookus üksikutele ja mahult ülepaisutatud maantee-ehitusprojektidele toimub aga kohalike teede, ühistranspordi ja kergliikluse arendamise arvelt.

Ülevaates hinnatakse, et valitsuse selge kultuuripoliitika on asutuste lahtiriigistamine. Samas on toppama jäänud kaks olulist teemat– end tõestanud kultuuriprojektidele pikemaajalise toetussüsteemi loomine ning vabakutseliste loovisikute ravikindlustuse probleemi lahendamine.

Õigusloome kvaliteedi osas soovitavad eksperdid rakendada mõjude igakülgse hindamise kõrval ka ulatuslikumat vabaühenduste ja huvirühmade kaasamist. Analüüsis tõdetakse, et seni on märgata liigset kiirustamist ja süsteemsuse puudumist eelnõude menetlemisel ja vastuvõtmisel. Näiteks võeti 2011. aasta lõpus vastu hulgaliselt seadusemuudatusi ning 1. jaanuarist 2012 jõustus Eestis kehtivast pea 400 seadusest üle 120 muudetud uue seaduse redaktsiooni.

Eesti konservatiivne kodakondsuspoliitika, milles kodakondsus on võrdsustatud lojaalsusega, ei pruugi ekspertide arvates enam tagada väikeriigi arengu jaoks piisavat paindlikkust. Kodakondsuspoliitika muutmise avalikku ega poliitilist debatti pole aga tekkinud. Kodanikuühiskonda puudutavast ei ole valitsuse siiani enim kõneainet saanud algatus vabaühenduste hulgas toetust leidnud. Veel loomata maailmavaate sihtasutustele eraldati riigieelarves 0,9 miljonit eurot, kuid vabaühenduste ja teiste asjatundjate sisulisi kommentaare eelnõule ei ole siiani arvestatud.

Ülevaates on koondatud hinnangud valitsuse esimese aasta kohta, alates valitsuse ametisse astumisest aprillis 2011 kuni 2012. aasta kevadeni.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid