XXXI Tallinna vanalinnapäevade peakorraldaja Anne Velt ütles, et Štandart oli esimene Balti laevastiku purjekas, mis ehitati 1703. aastal Peeter I käsul ning ühendas endas nii Hollandi kui Inglismaa laevaehitajate parimaid kogemusi. Peeter I projekteeris selle purjeka ise pärast Hollandis merenduskunsti õppimist.

Fregatt Štandart võttis osa Põhjasõjast, osaledes Soome lahe merelahingutes. Pole võimatu, et tema mürskude jälgi leidub ka Tallinna linnamüüris.

Štandarti pikkus on 34,5 m, laius 7 m, kiirus purjede all kümme kuni üksteist sõlme. Meeskonnas oli 1703. aastal 120 liiget, praegu on seal 40 liikme ringis. Esimene kapten oli Pjotr Mihhailov.

1714. aastast alates otsustati juba üsna kannatada saanud laeva enam mitte merele saata. 1725. aastal veeti fregatt Kronverki sadamas kaldale ja otsustati seda säilitada kui Vene tsaaririigi esimest Balti laevastiku alust. Laev oli aga sedavõrd kahjustada saanud, et lagunes välja tõstmisel osadeks.

1994. aastal alustasid entusiastid laeva koopia loomist. Heategevuslike annetuste ja vabatahtlike abil sai fregatt taastatud ja on praegu üks silmapaistvamatest rekonstrueeritud laevadest Balti merel. Pardal on aastaringselt 30–40 vabatahtlikku meresõitjat.

Praeguseks on uus Štandart külastanud paljusid sadamaid, kus randus omal ajal Peeter I, ja osalenud mitmetel filmivõtetel. Laev on läbinud ohutuskontrolli Saksamaal ja kuulub Hollandi registrisse.

Tallinna tuleb Štandart 27. mail kell 12 ja lahkub 30. mail kell 8. Uuesti tuleb ta Tallinna 2. juunil. Linnarahvas saab sümboolse raha eest laeva külastada, selle sisekujunduse ja ajalooga tutvuda.