"Näen selget konflikti - justiitsminister Kristen Michal on asjasse segatud, kuid samal ajal allub prokuratuur sisuliselt talle. Mina tema asemel peataksin ise või paluksin peaministril peatada minu kui ministri volitused kuni uurimise lõpuni," ütles poliitik ja kirjandusteadlane Peeter Olesk.

"Inimlikult tähendaks oma kohustuste peatamine, et ta ei sekku asjasse ülemusena mitte ühelgi viisil. Praegu Michal sekkub, sest tehakse ju 2013. aasta riigieelarvet. Prokuratuuri rea riigieelarves esitab aga justiitsminister," ütles Olesk, kelle sõnul näitas prokuratuuri kiire reageerimine seda, et Meikari ülestunnistusi võetakse tõsiselt.

Kuna uurimine on alles algjärgus, siis tehakse Oleski hinnangul praegu avaldusi pigem emotsioonide tasemel. "Asi võib venida väga pikalt, kuni Euroopa inimõiguste kohtuni välja... Kiiret lahendust ma ei oota," ütles Olesk.

1990-ndatel aastatel mitmel korral ministriametit pidanud Oleski sõnul on väga oluline, et poliitik teaks, kust raha parteikassasse liigub ning antud skandaal tema jaoks suuresti just selles küsimuses seisnebki. "Partei liige peab olema võimeline seletama, kust tema rahad tulevad. Mõtlen just raha algpunkti, mitte kirjatuvisid, kes raha ümbriku või kilekotiga toovad. Selle selguse saamiseni läheb aega.

Olesk ei arva, et tänu Meikari ülestunnistusele toimuksid Eesti poliitikas kardinaalsed muutused avatuse ja läbipaistvuse suunas. "Ei tasu ette kujutada, et nüüd lähevad ruumid seisnud õhust puhtamaks ning tõde tuleb päevavalgele. Pööre on ajutine - raha otsib alati väljapääsu, üks väljapääs on jõuda võimule nii külje külje alla, et võim hakkab tegema seda, mida raha käsib," ütles Olesk.

"Me ei tea, kui palju on erakonnad maksnud firmadele, et oma reklaamkampaaniad läbi viia ning kas selle eest maksti rahaga või, mis tundub usutavam, hoopis infoga. Saladusi on palju ja uurimised jäävad tihti pooleli, sest puudutavad liiga paljusid," ei ole Olesk kuigi optimistlik.