Märt Ridala: Riik peaks soodustama välismaalaste kolimist Eestisse
Aastal 2006 koostas Eesti Statistikaamet rahvastikuprognoosi „Eesti võimalik rahvaarv ja vanuskoosseis aastani 2050“. Hea lugeja leiab selle siit: http://www.stat.ee/rahvastikupyramiid Prognoos sisaldab erinevaid stsenaariume: mustemaid ja veel mustemaid. Arvestades, et peale finantskriisi on väljaränne Eestist kiirenenud ja ka iive on Eestis jälle negatiivne, ei tasu arvata, et praegused prognoosid kuigi palju optimistlikumad peaksid olema.
Tänaste 30-40 aastaste pensionipõlv peaks praeguste reeglite järgi saabuma aastatel 2040-2050. Selleks ajaks on prognoosi järgi tõusnud Eesti elanikkonna majandusliku sõltuvuse osakaal 47%-lt 70%-le. Seda peamiselt tööeas olevate inimeste vähenemise arvelt. Ehk kui täna on Eestis umbes 614 000 töötavat inimest, siis peale 2040. aastat on juba ainuüksi tööeas olevate inimeste arv langenud 300 000 juurde. Kindlasti on osad neist ka töötud või näiteks lapsehoolduspuhkusel.
Siinkohal on oluline märkida, et majanduslikult sõltuvate inimeste ehk laste ja pensionäride arv on sama kui täna – umbes 700 000. Kokkuvõttes peab poole vähem inimesi pidama üleval sama palju majanduslikult sõltuvaid inimesi kui täna.
Tulevikus peaks sotsiaalmaks olema 66%, tulumaks 42% ja käibemaks 40%
Seega kui me ei plaani suuremajoonelist riigi teenuste, infrastruktuuri, linnade, haiglate, haridussüsteemi kärpimist või sulgemist järgmise 30 aasta jooksul ning soovime hoida pensioni praegusel tasemel ehk 300 eurot kuus, korrigeerides seda inflatsiooniga, tuleb riigil koguda praegusega võrreldes umbes kaks korda rohkem makse.
See tähendab, et aastal 2045 peaks sotsiaalmaks olema 66%, tulumaks 42% ja käibemaks 40%. Iga tööandja makstav 1000 eurot tähendaks 340 eurost bruto palka, 204 eurost netopalka ja selle eest saaks osta kaupa hinnaga 145 eurot + KM. 1000st eurost läheks kokku 855 eurot riigimaksudeks. See arvutus ei ole loomulikult eriti täpne, kuid iseloomustab üldjoontes prognoositavat majanduslikku katastroofi aastal 2045.
Võiksime ju loota, et olukorras, kus väheneb elanike arv, väheneksid ka riiklikud kulutused. Paraku ei ole see üldsegi lihtne. Meie kogemus koolivõrgu korrastamise ja haldusreformiga näitavad, et kõiksugu sulgemine, koondamine ja reformimine ei ole just kuigi edukas.
Nüüd aga lahenduste juurde. Kui räägitakse immigratsioonist, siis mõeldakse enamasti „Pariisi eeslinnade mässu“ tüüpi probleemidele: töötud, hariduseta ja õnnetud inimesed elamas paneelmajades kusagil eeslinnas. Kuid see on ainult väike osa immigratsioonist kui tervikust.
Suured rahvad on suured tänu immigratsioonile
Vaadates laiemalt ja ajalooliselt immigratsiooni, siis võib tõdeda, et enamik suurtest rahvastest on saanud suureks paljuski tänu sellele, et nad on lasknud teisi sisse. USA on siinkohal muidugi kõige parem näide, aga ka vene, hindu ja hiina suurrahvad on tegelikult segu mitmetest etnilistest gruppidest.
Teiste, erineva kultuurilise taustaga inimeste „meie“ hulka laskmine on hea. Ta rikastab „meid“ kultuuriliselt, kuid on samas kasulik ühiskonnale ka majanduslikult. Ülikooli haridusega spetsialist (eriti meditsiini ja inseneri taustaga) on väga väärtuslik ühiskonnale ja selliseid inimesi peaks iga ühiskond avasüli vastu võtma. Ja eriti Eesti - arvestades meie praegust demograafilist seisu.
Lõuna-Euroopa riikides on väga suur tööpuudus. Olukord ei parane tõenäoliselt mitme aasta jooksul ja eriti halb on noorsoo töötus. Teiste hulgas on tööd otsimas ka sajad või isegi tuhanded IT spetsialistid ja konsultandid.
Rootsi personalivahenduse firma Resurs Bemanning hindab, et Kreekast pärit Rootsis tööd otsivate IT-konsultantide arv on kahekordistunud ja Hispaaniast pärit spetsialistide arv tõusnud 30% viimase aasta jooksul. Samas Eesti IT ettevõtted hindavad, et Eestis on järgmise kolme aasta jooksul puudu 6000 IT spetsialisti.
Arvestades Eestis elamise kulutaset, Eesti IT sektori palgataset ning seda, et Lõuna-Euroopas nimetab kogu noorsugu ennast 1000 euro põlvkonnaks, on kindel, et Eesti firma tööpakkumine leiaks vastukaja.
Võttes kokku kõik need asjaolud on selge, et Eesti IT ettevõtted ja Eesti riik võiksid julgustada välismaiste IT konsultantide, programmeerijate ja spetsialistide kolimist Eestisse. Või siis tuleb igas perekonnas kiiremas korras kasvatada üles vähemalt kolm last, et tasa teha vahepealne ooteperiood ja emigratsioon.
(Autor on Elioni IT-teenuste arendusjuht.)
Hea lugeja! Kui tahad Eestisse välismaalastest ITspetsialistide toomise osas sõna sekka öelda, saada oma lugu aadressil rahvahaal@delfi.ee.
