Juba üsna filmi alguses oli selge, et Diktaatori näol on tegemist brutaalse printsiga Zamundast ("Prints Zamundast").

Peale selle tekkis tunne nagu oleks Diktaator olnud mingis mõttes Borati saaga jätk. Kui see oleks nii olnud, siis oleks vaatajale muidugi arusaamatuks jäänud, kuidas sai Kasahstani uuriv ajakirjanikust ühe Põhja-Aafrikas asuva riigi Wadiya valitseja.

Kuid kuna Diktaator ja Borat on kõigi eelduste kohaselt erinevad tegelaskujud, siis jääb selgusetuks, miks ei toonud uus film endaga kaasa uusi ideid. Kangelaste aktsent jäi samaks, vunts vahetati habeme vastu, Kasahstani vaesus asendati Wadyia rikkusega. Samad naljad uues kuues on veel andestatavad, sest need on Cohenile nii iseloomulikud ja ilmselt on just need "killud" taganud talle ka lojaalse vaatajaskonna, kes tema ääretult iroonilist huumorit mõistavad. Ühesõnaga oli kahel erineval filmil tegelikult üks ja sama protoüüp.

Kui "Diktaator" tõesti oleks olnud "Borati" jätk, siis ei oleks hiljuti ilmavalgust näinud filmilt süžee eest punkte kolinal maha kukkunud. "Borat" oli tõepoolest sensatsiooniline film, kuid on piinlik, et Sacha loomejõud seal pidurdus ja ta vana rasva peal liugu üritas lasta.

Samas on kindel, et näitleja perversset, lõpuni ausat ja üle võlli huumorit, on raske üle trumbata. Seda kinnitasid ka kinosaalis kostuvad naerupahvakad. Samas jäi mulje, et paljude kordusnaljade suhtes, mis Boratis juba esinenud, võttis rahvas aja maha. Ja neid korduseid juba jätkus. Selline vaimuvaesus oli nii mõnegi fänni jaoks šokeeriv. Jääb vaid loota, et "rest of his journey would be great success".

Kindel on aga see, et külmaks ei jäta see mees kedagi.

Mis šokeeris Sind "Diktaatori" juures?