PPA peadirektori Raivo Küüdi sõnul on tegemist grupi piirivalvuritega, kes oli võetud tööle ametikohtadele, kus nende haridustase ei vastanud nõuetele ning neile anti võimalus kaugõppe korras sisekaitseakadeemias omandada nõutav haridus.

"Siis aga muutus seadus ja sellest tulenevalt ka karjäärisüsteem. Akadeemia lõpetanud piirivalvurid nõuavad jätkuvalt auastet, mida tegelikult ei ole enam olemas. Reaalsus on see, et akadeemias kõrghariduse omandanud piirivalvurid töötavad jätkuvalt samadel ametikohtadel, kus nad olid, kuid loodetud leitnanti auastet pole tulenevalt uuest karjäärisüsteemist võimalik neile pakkuda," ütles Küüt usutluses BNS-ile.

Tema sõnul on töötasu neil sama ka uuenenud organisatsioonis, töökoht jäi neil samuti samaks, töö sisu ka. "Seega on küsimus vaid auastmes ehk pagunis," ütles Küüt. Tema sõnul on politsei- ja piirivalveameti vastu on halduskohtusse esitatud viis teenistusvaidlust, kuid seni veel otsuseid ei ole.

Riigikogu võttis mullu detsembris vastu seadusemuudatused, mis korraldas alates 2012. aastast ümber politsei- ja piirivalveameti ning päästeameti ja häirekeskuse töö. Seni iseseisvate asutustena tegutsenud prefektuurid ühendati 1. jaanuarist politsei- ja piirivalveametiga ning neli piirkondlikku päästekeskust päästeametiga. Seejärle said prefektuuridest ja päästekeskustest ametite piirkondlikud üksused.

Piirivalve ametiühingu usaldusisik Ahti Tasuja rääkis mullu talvel, et muudatuste tõttu on suur osa ametnikest neilt luba küsimata viidud üle madalamale ametikohale."Seaduse kohaselt saab viia alla ühe astme, aga tegelikult on mindud sellest mööda ja on viidud struktuurimuudatuse näol isegi neli-viis astet allapoole," rääkis Tasuja.