Andres Herkel: Mida teha „Dasade“ ja „Masadega“?
Uut kvaliteeti ei anna see, kui „Dasad“ ehk Demokraatia Arendamise Sihtasutused nimetatakse „Masadeks“ ehk Maailmavaate Arendamise Sihtasutusteks. Niisamuti ei saa me puhtaid sokke, kui võtame vasaku jala oma ja paneme paremasse ning võtame parema jala oma ja sätime vasakusse. Ja sellest hoolimata on „Dasade“ muundumine „Masadeks“ päädinud nendinguga, et konstruktiivne kriitika võeti arvesse.
Umbusk demokraatiat või maailmavaadet edendavate sihtasutuste suhtes on ilmne. Kui nonde asutuste lavaletoomist poleks saatnud erakondliku arrogantsuse ja rahahimu tunnused, siis võinuks minna ka teisiti. Tegelikult on umbusu hajutamiseks vaid üks vahend. Nn. „Dasade“ või „Masade“ jaoks riigieelarvest planeeritava summa võrra peab vähenema erakondade rahastamine riigieelarvest. Ükski muu meede ei suuda kuhjunud ja sugugi mitte põhjendamatuid kahtlustusi hajutada.
Milles umbusk seisneb?
Pahandatakse, et nood „Dasad“ või „Masad“ saavad teenimatu konkurentsieelise võrreldes sõltumatu vabakonnaga, kes on kodanikuhariduse nimel pingutanud ka ilma lopsaka noosita riigieelarvest.
Kardetakse, et raha kasutamist ei suudeta piisavalt kontrollida ja tegelikult kujuneb see erakondade lisarahastamise vahendiks. Samuti võivad sihtasutuste ametikohad kujuneda sinekuuriks lavalt lahkunud, et mitte öelda ebaõnnestunud poliitikutele.
Nende kahtluste kõrval on tähelepanuta jäänud see aspekt, mis puudutab koostöö- ja koolitusabi demokraatiat ehitavatele riikidele. See on välja käidud kui „Dasade“ või „Masade“ kõige õilsam mõõde – meie oleme tublid ja nüüd aitame teisi!
Maailmavaatelise demokraatia-abi osutamise praktilistest võimalustest ei ole aga eriti räägitud. Meil on vaid ebamäärane osutus, et võiksime kaasa aidata nende riikide poliitilise mõtte arengule, kes olid meie saatusekaaslased Nõukogude Liidu ikke all. Jättes kõrvale meile lähedased Läti ja Leedu ning liiga kauged Kesk-Aasia riigid, jääb sõelale seitse maad: Vene Föderatsioon, Valgevene, Ukraina, Moldova, Georgia, Armeenia ja Aserbaidžaan.
Mõtestatud välistöö
Väidan, et teatud reservatsioonidega saab mõtestatud tööd maailmavaateliste partneritega praegu teha üksnes Moldova ja Georgia suunal. Nende riikide demokraatlik kultuur pole küll võrreldav üheksakümnendate aastate Eestiga, kus Saksamaa fondid erakondade arengule mõjusalt kaasa aitasid, kuid vähemalt on olemas tahe liikuda euroopaliku ühiskonnakorralduse suunas.
Seevastu ühiskondades, kus osa poliitilisi liidreid on kas konstantselt vangis või elab vangistamise hirmus, ei ole esmane mitte maailmavaate edendamise probleem, vaid inimõiguste probleem. Siit tuleneb ka minu poolt Riigikogu küsimustevoorus püstitatud tees, et vahest on meil praegu palju perspektiivsem keskenduda inimõiguste temaatikale. Võiksime seda teha näiteks nõnda, nagu on neis riikides tänuväärset tööd teinud Norra Helsingi Komitee.
Niisuguse lähenemise kasuks räägib ka see, et raha andmine neljale „Dasale“ või „Masale“, ei suudagi suure tõenäosusega väga mõtestatud välistööd tagada. Veelgi enam, on võimalik, et see on üsna juhuslik või siis kasutatakse raha ikkagi siseriiklikeks tegevusteks. Inimesed, kes praegu kõnelevad „Dasade“ või „Masade“ võimalikust abist mõttekaaslastele endistes liiduvabariikides, ei tunne nonde riikide olukorda kuigi hästi. Miks ma pean siis uskuma, et pärast 900 000 euro eraldamist tegelevad probleemiga need, kes teemat tunnevad?
Küll aga oleks samade vahenditega võimalik ellu kutsuda tugev inimõiguste kaitsega tegelev üksus, mille tegevusel oleks rahvusvaheline mõõde. See käiks kokku ka väärtuspõhise poliitika kuvandiga, mida Eesti endale luua tahab.
Kutsun Riigikogu erakondi eelolevail nädalail peeglisse vaatama ja mõtlema muuhulgas sellele, miks ei kutsu raha eraldamine Inimõiguste Instituudile või ka Rahvusvahelisele Kaitseuuringute Keskusele esile pahameelt, mida „Dasad“ ja „Masad“ on pälvinud. Mina ei mõistaks nendega praegu välja pakutud kujul suurt midagi peale hakata. Pole vaja parema jala sokki meeleheitlikult vasakusse toppida ja teha nägu, et siis on kõik korras!
Muide, toda ainsat töökõlbulikku lahendust ehk erakondadele kuluva raha vähendamist sihtasutustele antava summa võrra oleks võimalik teostada hoopis riigieelarve seaduse kaudu. Paraku püüab erakonnaseaduse muudatus seadustada juba riigieelarvesse „Dasade“ või „Masade“ jaoks peidetud raha.
(Autor on riigikogu liige, IRL.)
Hea lugeja! Kui tahad "Dasade" või "Masade" teemal sõna võtta, saada oma lugu aadressil rahvahaal@delfi.ee.
