Kui hakata mõtlema, et millist sõna me kõige sagedamini kasutame, siis ei tule nagu kohe pähegi esimese hooga. Kui küsida, et milline sõna läheb käiku vihahoos, siis see on vast ikka see "p"-ga algav ning "e"-või "i"- ga lõppev.

Kõige sagedamini kipume ikka tagumikku saatmist kasutama ning ikka neid suguelundite roppe nimetusi ütlema. Ilmselt sõna "kallis" nii tihti kasutatagi - kasutame, aga enamjaolt siis kui kaupluses kaupade hindasid vaatame. Tunduvalt vähem ütleme "kallis" oma kallimale või lihtsalt armsale inimesele ja rohkem kipuvad suust "f..k" sõnad tulema ja seda suisa automaatselt. See on juba krooniliseks muutunud igapäevases elus.

Milline on eestlase kõige popim sõnaväljend? Kui hing täis kargab, siis tulevad kohe need "karvased" sõnad üle huulte. Noored kipuvad "fakkima" pidevalt ning samuti on ka need taguotsa saatmised juba automaatselt suust tulema kui närvi minnakse. Vihahoos kiputakse ikka neid meeste ja naiste suguelundite kohta käivaid roppe sõnu ütlema.

Naljakas ja samas piinlik on seegi, kui toimub mingi jalgpalli ülekanne televiisoris ning kui meie omad kaotavad, siis on ühe korraga on Facebooki sein hullem kui peldiku oma. Sellist roppust kirjutatakse, et mõni nõrganärviline võib suisa minestada.

Miks need "p"-tähega algavad ja kas "e"-või "i"-tähega lõppevad sõnad ning samuti "m"-ja "t"-tähega sõnad meie suus ikka olema kipuvad, kui meil vihahoog peale tuleb? Kas ropendamine aitab ja rahustab maha?

Tihti alustatakse lauset ka sõnaga "et" näiteks ning mõnel inimesel on kujunenud välja kohe nagu omad laused teatud sõnadest.