Lõunariigid ähvardavad Eesti Panka 618 miljoni euro suuruse kahjuga
Nimelt on Eesti Panga bilansis 618 miljoni eest nõudeid teiste euroala keskpankade vastu. Nõue on raamatupidamises hea asi, see tähendab, et keegi on sulle raha võlgu ja kohustub seda tagasi maksma. Nõue tähendab vara.
Ühe inimese nõue on teise inimese võlg. Võlausaldaja jaoks on kõik hästi, kuni võlgnik on maksejõuline. Vähemalt üks euroala riik, Kreeka, on aga pankroti äärel ning ei ole välistatud, et Kreeka pankrotile järgnev ahelreaktsioon viib pankrotti ja võibolla ka välja eurotsoonist veel mitu riiki.
618 miljonit on Eesti Panga ja eurotsooni 16 teise keskpanga omavaheliste nõuete tasakaal -- Eesti Pangale ollakse võlgu 618 miljonit rohkem kui Eesti Pank on ise teistele keskpankadele võlgu. Selle summa olid teised euroala keskpangad Eesti Pangale võlgu selle aasta 31. märtsi seisuga.
Teised euroala keskpangad pole pidanud Eestist laenuraha saamiseks mingit luba küsima, taolise rahasumma laenamist pole arutatud valitsuses ega riigikogus. See rahasumma on Eestilt laenatud Target 2 nimelise süsteemi abil.
Eesti ühines Target 2-ga juba enne eurot
Target 2 on euroala keskpankade vaheliste euromaksete tegemise süsteem, Eesti ühines sellega juba enne ühinemist euroalaga. Kuna rahvusvahelised maksed toimuvad keskpankade vahendusel, võibki juhtuda, et ühest riigist raha pigem laenatakse ja teisest pigem antakse laenu. Normaalses majandusolukorras peaksid eri riikide vahelised nõuded ja kohustused olema tasakaalus või peaks tasakaal mingi aja jooksul taastuma. Ent praegu tasakaalu pole.
Kui mõni Kreeka firma tahab Saksamaalt või Eestist midagi osta, aga tal on selle jaoks vaja raha laenata, siis tavaolukorras saaks Kreeka kommertspank firmale raha laenamiseks ise raha laenata hoiustajatelt või erainvestoritelt. Kui aga erainvestorid ei taha sellele kommertspangale raha laenata, saab Kreeka kommertspank võtta laenu Kreeka keskpangalt.
Kreeka keskpank "trükib" selle jaoks raha ning selle raha eest ostetakse Eestis vajalik kaup. Eesti Pangale jääb sellest tehingust nõue Euroopa Keskpanga (EKP) vastu, EKPl on nõue Kreeka keskpanga vastu, Kreeka keskpangal Kreeka kommertspanga vastu ning Kreeka kommertspangal Kreeka firma vastu. Ehk siis pika tehinguteahela tulemus on, nagu laenaks Kreeka firmale raha Eesti Pank.
Target 2 kaudu võlgnikriikidele varjatud abi
Target 2 on tagauks, mille kaudu võlgnikriigid saavad suures ulatuses raha laenata. Saksa majandusteadlane Hans-Werner Sinn süüdistas juba aasta eest, et Target 2 kaudu lõputult raha laenamist lubades võimaldab EKP nõrkadele riikidele nagu Kreeka ja Iirimaa varjatud abi tugevate riikide arvelt.
Eesti on raha välja laenavate riikide seas. Millised riigid kui palju Eestile Target 2 süsteemi kaudu võlgu on, Eesti Panga pressiesindaja Ingrid Mitt kommenteerida ei tahtnud. Samuti ei tahtnud ta spekuleerida, kui suur oleks Target 2 kaudu Eesti Panka tabav kahju, kui Kreeka läheks pankrotti.
Ent me saame vaadata, kui suur on Kreeka võlg Target 2 süsteemis. Jaanuaris oli Reutersi andmetel Kreeka Target 2 defitsiit 107 miljardit eurot. Berenbergi panga ökonomist Christian Schulz nimetas just Target 2 võlgasid suurimaks Kreeka pankrotiga kaasnevaks ohuks. Samas arvas Schulz, et kogu Kreeka Target 2 võlg ei pruugi minna maha kandmisele.
Kuigi Eesti Pank ei soovi kommenteerida, kui palju Kreeka keskpank neile võlgu on, saab siiski teha teatud oletusi. Eesti Panga osalus Euroopa Keskpangas on 0,26 protsenti. 0,26 protsenti 107 miljonist Kreeka Target 2 võlast oleks 278 miljonit eurot.
Muidugi pole Kreeka ainus, kellel on suured Target 2 võlad. Ka Itaalia ja Hispaania keskpangad võlgnevad oma kolleegidele Target 2 kaudu suure hulga raha.
