Seadusandjad peavad mõjuvõimuga kauplemise uuesti üle vaatama
Ühingu Korruptsioonivaba Eesti juhatuse esimees Jaanus Tehver sõnastas mõjuvõimuga kauplemise kui tegevuse, kus inimesed, kes on võimule lähedal, kasutavad seda tasu eest oma klientidele meelepärase tulemuse saavutamiseks.
Tehver ei nimetanud riigikohtu lahendit pöördeliseks, kuid möönis, et riigikohus juhtis tähelepanu seadusesätte rakendamisele. Tehveri sõnul oli ka varem selle normi rakendamine seotud väga oluliste vastuoludega.
Ta kinnitas, et Eestil on põhimõtteliselt vaja mõjuvõimuga kauplemist kriminaliseerida, aga küsimus on, kuidas.
Riigiprokurör Norman Aas ütles, et ega mõjuvõimuga kauplemise eest karistamist ei ole välja mõelnud Eesti seadusandja, vaid see on rahvusvaheline nõue.
Aasa sõnul ei tunnista näiteks Soome, Rootsi, Saksamaa ja Holland siseriiklikult mõjuvõimuga kauplemist, kuna pole selgelt aru saada, mis on seaduslik mõjuvõimuga kauplemine ja mis ebaseaduslik.
Advokaat Aadu Luberg tõi näiteks, et kui inimene läheb pakkuma kellelegi raha, siis ei saa enam rääkida mõjuvõimuga kauplemisest, vaid see on juba pistise pakkumine. Seetõttu leiab ta, et mõjuvõimuga kauplemist ei saa antud sõnastuses kohaldada.
Riigikohtu hinnangul on seadusandja seadnud esiplaanile ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkuse, samas puudub käesoleval ajal meil aga nii lobitöö definitsioon kui ka regulatsioon. Seega võib järeldada, et Eesti ei täida hetkel konventsiooni sellekohaseid nõudeid.
