Pentus tahab maadevahetuse võimaluse ära kaotada
Keskkonnaminister Keit Pentus tahab ära kaotada looduskaitsealuse maa vahetamise võimaluse, jättes alles vaid võimaluse maa vajadusel omanikult raha eest välja osta.
Maadevahetuse keelamisega tagatakse kõigi looduskaitsepiirangutega maa omanike võrdne kohtlemine ja riigi raha otstarbekam kasutamine, märkis keskkonnaministeerium muudatust kehtestava eelnõu seletuskirjas.
Samuti peaks muudatus välistama olukorra, kus riik ostab looduskaitsepiirangutega maa ärimeestelt, kes on selle ostnud üksnes riigi maaga vahetamiseks, et nii kasu teenida.
Looduskaitsealuste maade vahetamise võimalust sätestavad punktid lihtsalt tühistatakse vastavates seadustes. Looduskaitsepiirangutega maa vahetamine on vaadeldav ulatusliku kompensatsioonina avalikes huvides seatud omandiõiguse piirangute eest.
Sedavõrd ulatuslik kompenseerimine on keskkonnaministeeriumi hinnangul põhjendatud eelkõige olukordades, kus piirangud seatakse pärast maa omandamist või piirangud muutuvad mingil hetkel oluliselt rangemaks, mis piirab oluliselt maa kasutamise võimalusi.
Riigi eesmärgiks ei saa olla võimaluse loomine riigi arvelt rikastuda, omandades turul odavalt looduskaitsepiirangutega maatükke ja vahetades see kohe riigi maa vastu.
Maa omandamine ei ole riigi kohustus, vaid õigus. Kui keegi on teadlikult omandanud looduskaitse piirangutega maa ja piirangud ei ole muutunud rangemaks, ei ole põhjendatud sellise maa riigile omandamine piirangute kompenseerimiseks, leidsid eelnõu autorid.
Eelnõu autorid märkisid, et kuivõrd võimalus looduskaitsepiirangutega maa riigiga vahetada või müüa on väldanud enam kui 15 aastat, võib eeldada, et need, kes on tahtnud oma looduskaitsealusest maast riigi kasuks vabastada, on selleks juba avalduse esitanud. Seetõttu leitakse, et eelnõuga kavandatav muudatus ei oma olulist negatiivset mõju.
Ka siis, kui keegi on kavandanud oma looduskaitse aluse maa riigiga vahetamist või riigile müümist, ei saa tal olla õigustatud ootust, et riik selle maatüki ka omandab. Esiteks on alati küsimus, kas maa suhtes kehtiv kaitsekord piirab oluliselt maa kasutamist. Praktika näitab, et enamasti maa suhtes kehtiv kaitsekord ei piira maatüki sihtotstarbelist kasutamist. Teiseks sõltub omandamine ka sellest, kas riik ja omanik jõuavad kokkuleppele omandamise hinnas.
Käesoleval hetkel menetluses olevate kinnisasja omandamise avalduste rahuldamiseks kulub eeldatavalt ligikaudu 40 miljonit eurot. Selle aasta riigieelarves on loodusväärtusega maade ostmiseks ette nähtud 3,2 miljonit eurot. Seega kuluks arvestuste kohaselt menetluses olevate avalduste rahuldamiseks umbes 10 aastat.
Aastatel 2010-2011 omandati tasaarveldamise teel riigile loodusväärtusega kinnisasju kokku 8,4 miljoni euro eest.
Eelnõuga kavandatava muudatuse tulemusel on riigil võimalik enam raha vahendeid suunata nende kinnisasjade omandamiseks, mis on omandatud enne kinnisasja suhtes piirangute kehtestamist. Sellega kaasneb ka hüvitise ooteaja lühenemine.
