Mees, tema eks, laps ja mina — kuidas sellises suhtesegaduses hakkama saada?
Foorumis küsib üks naine nõu: mida teha mehega, kes varjab oma uut kaaslast eksi ja lapse ema eest? Kas sellisel suhtel on tulevikku?
Olen pikalt mõelnud oma olukorra peale, aga mida rohkem mõtlen, seda segasemaks asi läheb. See on pikk lugu, aga väga lühidalt ei saa.
Hakkasin eelmisel suvel käima ühe mehega, keda sõbranna kaudu teadsin ka varem. Ta oli mingis suures mustas masenduses ja rääkis aina, kui hea minuga on ja hoopis teisiti kui varem. Tal oli just mingi suhe olnud, aga sellest ta eriti rääkida ei tahtnud. Me olime hästi palju koos ja kõik see käima hakkamine toimus nii kiiresti, et ma vahepeal ei saanud arugi, mis toimub. Ta tutvustas mind oma sõpradele õige varsti ja tuli minu venna juurde külla. Ühesõnaga kõik oli hästi. Me ei elanud ühes linnas, aga sõitsime igal nädalavahetusel üksteisele külla.
Aga sügise poole hakkasid tal mingid deprekahood jälle käima. Me olime ikkagi palju koos, aga ta polnud enam nii heas tujus. Ja oktoobris ta rääkis mulle, et saab isaks. See oli ikka paras pauk. Kogu maailm oleks nagu kokku varisenud. Ütles, et selle naisega on kõik läbi ja tema seda last ei tahtnud, tahtis aborti, aga naine ei teinud. Nad ei olnud selle naisega väga kaua koos olnud, võib-olla aasta umbes. Et oli nii lihtsalt juhtunud, seda ta ei uskunud, et naine meelega rasedaks jäi. Mees ütles, et kui laps sünnib, siis vist tuleb lapsega tegeleda, aga naisega ta küll läbi saama enam kunagi ei hakka. Sünnitusele ka ei läinud.
Noh, laps sündis enne jõulu ära. Mees rääkis mulle, et võttis oma nime peale. Aga mina kogu aeg mõtlesin, et miks ta mulle ikka varem ei rääkinud, et kas meil siis pole usaldust. Ja kuna ma veedan enamiku aega teises linnas, siis mina ei teadnud tegelikult üldse, kui palju nemad omavahel suhtlevad, nemad elavad mõlemad samas linnas. Ma ei julgenud torkida ka ja ega mees ka ise eriti jutukas ei ole. Aga ma sain aru, et ikkagi suhtlevad. Arvasin, et ainult lapse pinnalt, aga nüüd ma pole enam nii kindel. Tundub, et see lapse ema ikkagi suhtub mehesse hästi, vähemalt Facebookist jääb selline mulje. Ma mõnkord vaatan, mis tal seal toimub, tal on avalik profiil. Mehele saatis sünnipäevaks hästi ilusa sõnumi sinna ja paneb lapse pilte üles, kus mees on ka peal ja üks pilt oli koguni tehtud mehe kodus, isegi minu asjad olid näha!
Ma ei teagi, kas see naine üldse teab, et mina olen olemas. Ma mehelt küsisin, aga tema ütles, et räägib, kui selleks on aeg. Küsisin nüüd hiljuti veel üle, aga mees ikkagi ei ole rääkinud. Ja nüüd ma tean, et nad lähevad suvel koos ühiste sõpradega Saaremaale, sõbrad teevad plaane (ka FBst lugesin), aga mind pole mees kaasa kutsunud. Emadepäeval tuli mees koju alles kell 12, oli lapse juures olnud. Aga miks siis nii hilja koju tuli? Ma ei tea enam üldse, mida arvata. Samas mees ütleb, et neil pole eksiga enam midagi ja ei hakka kunagi olema, lihtsalt ta tahab hästi läbi saada, sest on ühine laps.
Nüüd me kolime kokku elama mehega, hakkame koos korterit üürima, ma tulen ka samasse linna, sest sain siin tööd. Okei, see kokku kolimine oli minu ettepanek, aga mees oli nõus. Ma ei tea, kas ta siis ka mind enam varjata saab, vahel ju laps on tema juures ka hoida olnud. Kas siis ma saan lõpuks igatpidi tema avalikuks suhteks? Ma ei tea, kuidas ma pean käituma... Ja see häirib ka, et mehel ja ta eksil on hästi palju ühiseid tuttavaid, meil nii palju pole. Varem ta viis mind rohkem oma sõpradega välja, aga viimasel ajal oleme rohkem minu sõpradega hänginud. Kas see on mingi märk?
Ja ikkagi, miks ta minust eksile ei räägi? Äkki ma tahan ka tema ja lapsega tuttavaks saada, kui me ju niikuinii oleme koos. Ma siis peaks ju ka selle lapsega tegelema? Nüüd plaanib mees välismaale minna tööle, vist sügisest. Kas see mõjutab ka kuidagi meie suhet, mis te arvate? Mul on vahel nii hea ja helge tunne sees meie suhte osas ja siis järgmisel hetkel on must masendus.
Kas nii hakkabki olema, kas ma ei saa sellest lapse ja eksi painest kunagi lahti või asjad ikkagi muutuvad paremaks? Mehega rääkida on raske, ta on kinnine tüüp.
Aitäh kõigile, kes kaasa mõtlevad.
