Michal: teatud juhtudel saab mõjuvõimuga kaubitsenud ametnikke endiselt kohtu alla anda
Justiitsminister Kristen Michali sõnul saab hoolimata riigikohtu lahendist mõjuvõimuga kauplemise normide ebatäpsuse kohta siiski kindalt tuvastatud ebaseaduslikule teole tuginedes ametnikke edaspidigi kohtu alla anda.
"Riigikohus on öelnud, et tuleb tuvastada asjaolu, kas ametiisiku mõjutamine on ebaseaduslik või mitte. Kuna aga praegu ei ole eristatud see, milline on seaduslik ja milline ebaseaduslik mõjutamine, siis see ongi probleem," selgitas Michal Delfile.
Samas on ministri sõnul teatud juhtudel võimalik teo ebaseaduslikkus leida. "Toon näite, et kindlasti on ebaseaduslik, kui keegi võtab raha ja läheb siis ametnikku ähvardama," ütles Michal.
Mõjuvõimuga kauplemise kuriteokoosseis vaadatakse üle
Ministri sõnul on hetkel käimas karistusõiguse laiem revisjon ja selle esimesed viljad jõuavad Michali väitel avalikkuse ette sügise lõpul või aasta lõpu poole. "Ja kui me sellega oleme kuhugi jõudnud, siis selle revisjoni raames saame ka mõjuvõimuga kauplemise küsimust arutada," rääkis justiitsminister.
Teine asi, millega Michali sõnul aktiivselt tegeletakse ja millele riigikohus palju segadust toonud mõjuvõimuga kauplemise lahendis samuti tähelepanu juhtis, on lobitöö regulatsioon.
Tänaseks on lobitöö regulatsiooni koostamisega jõutud sinnani, et kaks suurt ettevõtlusorganisatsiooni, kaubandus-ja tööstuskoda ning teenusmajanduse koda, on asunud esimest mustandit koostama selle kohta, et kuidas on aus ja eetiline oma huve esindada.
"Kui nad selle ära teevad, siis tulevad sellega uuesti meie juurde, me arutame seda ja seejärel jõuame ka selleni, mis puudutab seda avaliku sektori poolt. Siis arutame, et kuidas seaduseid ja otsuseid tehakse ja kuhu läheb kirja, et kes millise seadusega ning kelle huvides on esinenud, et see saaks ka avaliku tegevuse poolelt normidena kirja," kirjeldas Michal.
Michal näeb lobitöö reguleerimist äärmiselt vajalikuna, kuna praegu sellekohane regulatsioon puudub sootuks. "Oleme ausad, Eestis ei ole kuidagi reguleeritud seda, et milline on hea lobitöö tava või milline mitte. See on ka üks põhjus, miks riigikohus leidis, et mõjuvõimuga kauplemine pole piisavalt selgelt siiski sisustatud," tõi Michal välja.
Mati Eliste kohtuasi tõi probleemi välja
Käesoleva aasta 30. aprilli otsusega Mati Eliste kriminaalasjas asus riigikohus erinevalt maa- ja ringkonnakohtust aga seisukohale, et ametiisiku mõjutamist ei saa käsitleda ebaseaduslikuna lähtuvalt korruptsioonivastases seaduses sisalduvatest ametiisiku poolt tasu võtmist keelustavatest normidest, vaid eraldi tuleb tuvastada tema poolt ametiisiku mõjutamise ebaseaduslikkus.
Kuigi riigikohtu lahendidest lähtuvalt seaduste muutmine ning uute seaduste koostamine on tänases praktikas tavaline, on Michali sõnul ajalooline hetk selles, et esimest korda on jõudnud mõjuvõimuga kauplemise kohtuasi välja riigikohtuni.
"Seetõttu tuli kohtult ka esimene tõlgendus, mille tõttu leiti, et see koosseis vajaks täpsustamist. Varem seda hinnangut anda ei saanud ja organid lähtusid vaid 2006. aastal vastu võetud seadusest," rääkis Michal.
