Valitsus arutab homme õppetoetuste seaduse eelnõu
Eelnõu kohaselt lisatakse õppetoetuste ja õppelaenu seadusesse õppetoetuse liigina vajaduspõhine õppetoetus ja selle saamise tingimused. Õppetoetuse eesmärgiks on, et üliõpilased saaksid täielikult pühenduda õppimisele ja lõpetada kõrgkool nominaalajaga.
Eelnõu kohaselt on vajaduspõhist õppetoetust õigus saada kuni 26-aastasel üliõpilasel, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelise vaesuspiiri (praegu alla 280 euro kuus) ja kes täidab õppekava täies mahus. Vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks on kavandatud 135 eurot, mis on umbes pool alampalka. Õpingutega seotud kulude katteks on üliõpilastel võimalus võtta ka õppelaenu 1917,35 euro ulatuses ja õppetööst vabal ajal osalise koormusega töötada. Kokku tagavad nimetatud vahendid sissetuleku, mis võimaldab pühenduda õpingutele ilma täiskoormusega töötamata.
Eelnõu kohaselt saavad vajaduspõhist õppetoetust kõik üliõpilased, ka need, kes õpivad õppeasutustes, mis ei saa riigilt tegevustoetust. Vajaduspõhist õppetoetust on õigus taotleda ja saada alates 2013./2014. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilasel. Senine õppetoetuste süsteem jääb kehtima varem alustanud üliõpilastele ja kutseõppeasutuste õpilastele. Samaks jääb ka doktoranditoetuse jagamise kord.
