NATO Kirdekorpuse ülem: ajateenistus peab säilima

Täna külastas õppust Kevadtorm NATO Kirdekorpuse ülem kindralleitnant Rainer Korff ja kohtus kaitseväe juhataja brigaadikindral Riho Terrasega, maaväe ülema kolonel Indrek Sireliga ning jälgis õppuse käiku.

„Teie geopoliitiline asend ja sellele vastav kaitseväe struktuur peab ka tulevikus ajateenistust kasutama. Teie kaitsevõime püsib ajateenistuse ja reservarmee toel,“ ütles ajateenijate ja reservväelaste õppust jälginud kindralleitnant Korff.

Kirdekorpuse ülema sõnul võib tulevikus kõne alla tulla Kirdekorpuse harjutamine koos Eesti ajateenijate ja reservväelastega: „See on tulevikus mõeldav ja muidugi sõltub teie enda soovist ja valmisolekust.“

Kirdekorpus on Taani, Poola ja Saksamaa eestvedamisel 1999. aastal loodud NATO üksus, mis on valmis täitma artikkel viiest tulenevaid kollektiivkaitse ülesandeid ning osalema rahvusvahelistel kriisireguleerimisoperatsioonidel. Täna osaleb Kirdekorpuse tegevuses 12 riiki. Kirdekorpus on Eestile geograafiliselt kõige lähemal paiknev NATO korpus. Eesti kaitsevägi on saatnud NATO kirdekorpusesse ohvitsere ja allohvitsere alates 2002. aastast.

Kirdekorpus on osalenud operatsioonil Afganistanis kahel korral - 2007. aastal teenis 160 Kirdekorpuse kaitseväelast rahvusvaheliste julgeolekutagamisjõudude ISAF staabis Kabulis, 2010. aastal mehitasid korpuse ohvitserid ja allohvitserid ühendväejuhatuse staapi.

Szczecinis asuva korpuse staabi ülesandeks on osaleda rahvusvahelistes kriisireguleerimis-, humanitaarabi ja päästeoperatsioonides korpuse või maaväekomponendi staabina. Vajadusel panustavad korpusesse ühe diviisiga kolm asutajariiki Poola, Saksamaa ja Taani.

NATO struktuurireform muudab ka kirdekorpuse ülesandeid NATO operatsioonide ja reageerimisjõudude tegevuse planeerimisel ning osalemisel.