Ametlikult on see registreeritud küll ta naise nimele, aga tegelikult on asja taga siiski mees. Ojandu sõnul oli tal kavas puupakke müüma hakata. Ta pole sellega veel pihta hakanud, aga tal on siiski kavas puupakke müüa.

Istumiseks mõeldud puupakud on registreeritud selleks, et keegi teine neid müüa ei saaks. Kui keegi tahab oma vajaduste jaoks puupakke istumiseks valmistada, siis selle vastu pole Ojandul midagi, aga müüa tema loata teised neid ei tohi, kinnitas mees Delfile.

Eesti maarahvas teab juba ammu, et ühte korralikku puupakku saab kasutada ka selle peal istumiseks. Mida on küll selles mõttes uut, et patendiamet selle registreeris?

Liina Puu patendiametist selgitas Delfile, et patendiamet kasutab tööstusdisaini registreerimisel avaldus- ehk registreerimissüsteemi. Selle süsteemi puhul ei kontrolli patendiamet tööstusdisainilahenduse uudsust, eristatavust, tööstuslikku kasutatavust ega taotleja õigust esitada registreerimistaotlus.

Kontrollitakse ainult tööstusdisainilahenduse registreerimisega seotud vorminõuete täitmist.

Tööstusdisainilahenduse uudsuse, eristatavuse ja tööstusliku kasutatavuse eest vastutab Puu sõnul tööstusdisainilahenduse omanik, kusjuures need nõuded loetakse täidetuks ja tööstusdisainilahenduse omaniku õigused kehtivaks seni, kuni kohtu kaudu pole tõestatud vastupidist. Igaühel on õigus tööstusdisainilahenduse omaniku õigust kohtus vaidlustada.

"Juhul, kui vaidluse käigus ilmneb, et tööstusdisainilahendus ei ole uudne ega oma seetõttu ka õiguskaitset, ei ole tööstusdisainilahenduse omanikul õigust nõuda kolmandatelt isikutelt vastava disainilahenduse kasutamise lõpetamist, kahju hüvitamist või esitada muid varalisi ja mittevaralisi nõudeid," lisas Puu.