Täna avaldas Haigekassa esmakordselt aruande, mis sisaldab haiglavõrgu arengukavasse kuuluvate haiglate võrreldavaid andmeid. Aruandes on kokku 19 erinevat indikaatorit, mis näitavad ravi kättesaadavust, raviprotsessi ning ka ravitegevuse tõhusust. Tegemist on haiglate, arstlike erialaseltside ja haigekassa mitmeaastase koostöö tulemusega.

Aruandes on toodud mitmete enamlevinud kirurgiliste protseduuride puhul haiglas viibimiste kestused ja päevaravis tehtud protseduuride osakaalud. Samuti vaadatakse ambulatoorsete ravijärjekordade põhjuste esinemissagedusi, erakorralise töö osakaalu statsionaarses abis ning lisaks on võrreldud kliinilisi näitajaid, nt insuldi korral vajalike uuringute tegemist.

Aruandest selgub, et keskmiselt pääses Eesti haiglates lubatud ajal eriarsti plaanilisele vastuvõtule 62 protsenti pöördujatest. Piirkondlikes haiglates - Põhja-Eesti regionaalhaiglas, Tallinna lastehaiglas ja Tartu ülikooli kliinikumis - pääses keskmiselt 52 protsenti patsientidest vastuvõtule lubatud ajal ning 48 protsendil juhtudest kulus selleks üle lubatud aja tingituna patsiendi valikust. Ülejäänud juhtudel tuli patsiendil haigla vähesest võimsusest tingituna oodata üle lubatud ooteaja.

Üldhaiglates pääses lubatud ajalvastuvõtule 82 protsenti patsientidest. Ida-Tallinna keskhaiglas, Lääne-Tallinna keskhaiglas, Pärnu haiglas ning Ida-Viru keskhaiglas olid näitajad vastavalt 63 ja 37 protsenti. Jõgeva, Lõuna-Eesti, Põlva, Rapla, Hiiumaaja Narva haiglates pääsesid kõik patsiendid vastuvõtule lubatud ooteajal. Haigla vähesest võimsusest pidid üle lubatud ooteajaarstile pääsu ootama 24 protsenti  Valga, 17 protsenti Rakvere  ning 12 protsentiViljandi haigla patsientidest.

Aruande leiab täismahus Eesti haigekassa kodulehelt