Statistikaameti andmetel sündis mullu 10 809 eesti rahvusest last ja suri 9931 eestlast, seega oli eestlaste iive 878 inimesega plussis, vahendab BNS.
Eestlaste iive pöördus positiivseks 2008. aastal, kui sündis 11 578 ja suri 10 983 eestlast. Seega oli 2008. aastal eestlaste loomulik iive 595 inimesega plussis. 2009. aastal oli eestlaste loomulik iive 916 ja 2010. aastal 1704 inimesega plussis.
Enne 2008. aastat oli eestlaste loomulik iive viimati positiivne 1990. aastal, kui sündis 14 751 ja suri 13 654 eestlast. Iive oli siis 1097 eestlase võrra plusspoolel.
1991. aastal langes eestlaste iive negatiivseks ja püsis miinuspoolel kuni 2007. aastani. Kõige sügavam langus oli 1994. aastal, kui sündis 10 403 ja suri 14 726 eestlast. Eestlaste iive oli siis 4323 inimesega miinuspoolel.
2011. aasta oli esimene viimase 90 aasta jooksul, kui suri vähem kui 10.000 eestlast. Statistikaameti andmebaasis on eestlaste loomuliku iibe andmed alates 1923. aastast. Aastate 1939-1957 kohta andmed puuduvad ja seejärel on olemas eestlaste sündide ja surmade andmed alates 1958. aastast kuni tänapäevani.
Olemasolevate andmete järgi on on alates 1923. aastast igal aastal ületanud eestlaste surmade arv 10 000 piiri.
Loomulik iive oli kõige positiivsem 1923. aastal, kui sündis 17 739 ja suri 14 103 eestlast. Eestlaste loomulik iive oli siis 3636 inimesega plussis.
Eelmisel aastal vähenes kõiki Eestis elavaid inimesi arvestadades 2010. aastaga võrreldes nii sündide kui ka surmade arv, aasta varem napilt positiivne loomulik iive oli 2011. aastal taas negatiivne.
Statistikaameti andmetel sündis 2011. aastal 14 679 ja suri 15 244 inimest, mis on vastavalt 1146 sündi ja 546 surma vähem kui aasta varem. Sündide suure vähenemise tõttu oli sündide ja surmade arvu vahe ehk loomulik iive taas negatiivne ja rahvaarv vähenes 565 inimese võrra. 2010. aastal oli loomulik iive 35 inimese võrra positiivne, ehk sünde oli napilt rohkem kui surmasid.
