Kuidas käivitub elu „uutes põhikoolides”?
Kogu Eestit hõlmav gümnaasiumivõrgu korrastamine on suure hooga käima lükatud. Selle taustal räägitakse gümnaasiumi riiklikust õppekavast, riigigümnaasiumidest, Euroopa raha kasutamise võimalustest gümnaasiumide rahastamisel, õpilaskodudest jne. Laiemast teemakäsitlusest püütakse igati hoiduda.
Kust võtta õpetajad?
Eestis on praegu üle 200 gümnaasiumiosaga kooli. Ametnike arvutuste kohaselt peaks neid jääma alla saja. See tähendab, et kuni sada gümnaasiumi peaksid lähiaastatel muutuma põhikoolideks. Töötades väikese maagümnaasiumi direktorina, näen, et muutused on lähiaegadel möödapääsmatud. Potentsiaalse „uue põhikooli” juhi positsioonilt vaadates on probleeme palju. Kõige suuremad mured on seotud pedagoogilise kaadriga.
Väikese gümnaasiumiosaga koolides praegu töötavate õpetajate arv ja kvalifikatsioon ei vasta põhikooli vajadustele. Tänu koormuse olulisele vähenemisele peab õpetajaid koondama. Füüsika, keemia, ajaloo, ühiskonnaõpetuse ja võõrkeelte tunde jääb poole vähemaks. Arvutused näitavad, et ühe paralleelklassiga koolis kaob ligikaudu viis õpetaja ametikohta. Matemaatiliselt lihtne, aga tegelikult? Koondan keemiku, aga füüsik pole keemiat kõrgkoolis tundigi õppinud, koondan ühe võõrkeeleõpetaja, aga inglise filoloog ei tea näiteks saksa keelest suurt midagi. Reaalselt aineõpetajast loobuda ei saa ja tulemuseks on, et kõigil sajal „uuel põhikoolil” on vähemalt viis osalise töökoormuse ja väikese palgaga õpetajat.
Õpetaja töötamine mitmes koolis ei ole lahendus. Tunnid saavad antud ja lapsed õpetatud, kuid olulisel määral kannatab kõik see, mis on seotud kasvatuse ja tunnivälise tegevusega.
Vaja on tegelda terviksüsteemiga
Juba praegu on väiksemas koolis raskusi klassijuhatajate leidmisega. Klassijuhataja täidab põhikooliõpilase arengus väga olulist rolli ja peaks olema igal koolipäeval õpilasele toeks. Kuidas leida tulevikus klassijuhatajat, kui täiskoormusega töötavad ainult klassiõpetajad, matemaatik, eesti filoloog, direktor, kokk ja koristaja?
Kiiresti on vaja käivitada täiendusõppe süsteem, mis võimaldaks juba töötaval õpetajal ainevaldkonna piires omandada lisaerialad. Anda õpetajale lisaks õigusele ka oskused õpetada kõiki oma ainevaldkonna õppeaineid. See nõuab aga palju aega ja raha. Aega on sisuliselt kaks aastat ja raha ei paista olevat, sest ametnikud on teinud ettepaneku vähendada õpetajate palgatõusu tagamiseks täienduskoolitusele suunatud summasid.
Gümnaasiumivõrgu korrastamine ei ole ainult õpilaste koondamine suurtesse, kolme kuni viie paralleeliga koolidesse. Protsessi edukus sõltub sellest, kuidas muutub ja areneb selle kõrval kogu koolisüsteem.
Artikkel on ilmunud Õpetajate Lehes
