Justiitsministeerium teatas, et eile riigikogus esimesel lugemisel olnud perekonnaseaduse muudatus toob suurema selguse eestkostjate esitatavasse aruandlusesse ja vähendab bürokraatiat.

Justiitsminister Kristen Michal ütles eile riigikogus eelnõud tutvustades, et perekonnaseadust võib praegu mõista nii, et eestkostjad peavad tõendama ükshaaval ja ostutšekkide abil muu hulgas ka eestkostetava igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutusi. See aga ei ole ministri kinnitusel olnud kunagi seaduse mõte.

Eri osapooled kutsuti märtsi alguses probleemi kerkides arutelule ning nüüd on parandatud tekst riigikogus. „Põhjendamatu bürokraatia kaob ning väheneb nii eestkostjate kui kohtute koormus. Kontroll jääb vaid nendeks juhtumiteks, kus on tegemist suuremat kulutustega või on tekkinud küsimusi eestkoste kvaliteedis,“ lausus Michal.

Ministri sõnul on eelnõuga aruande esitamise korda täpsustatud selliselt, et igapäevaseks ülalpidamiseks tehtud kulutuste kohta näidatakse aruandes ära ainult igas kuus keskmiselt kuluva summa suurus, kuid seda tõendavaid dokumente lisama ei pea.

„Seadusemuudatuse mõte on, et kohus peaks eestkostja tegevuse üle põhjalikumat järelevalvet teostama üksnes igapäevakulutusi ületava vara osas või juhul, kui on kahtlusi eestkoste kvaliteedis,“ sõnas justiitsminister. „See põhimõte jäi kõlama ka kohtumiselt puuetega isikute ja nende vanemate esindusorganisatsioonidega – põhjalikum kontroll eestkostetavate kaitseks on põhjendatud siis, kui on probleeme eestkostetava esmavajaduste rahuldamisega või kahtlusi igapäevakulutusi ületavate varade kasutuse osas.“

Eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks õiguskantslerile, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Tallinna Tugikeskusele „Juks“, Päevakeskusele Käo, Eesti Juristide Liidule, Eesti Maaomavalitsuste Liidule, Eesti Linnade Liidule, Eesti Advokatuurile, Notarite Kojale, Maakohtutele, Ringkonnakohtutele ning Riigikohtule, kes valdavas enamuses olid nõus eelnõu eesmärkide ja eelnõus toodud muudatustega.