Loomaõiguslaste salavideod paljastasid võika olukorra Eesti sigalates
Pilt, mis avanes, pole mitte lihtsalt õõvastav, vaid räägib aktivistide sõnul loomapiinamisest, aga ka kontrolli puudulikkusest. Samas seakasvatajad süüdistavad aktiviste videote kallutatud tõlgendamises, vahendavad ERR uudised ETV saadet "Pealtnägija".
Loomade Nimel esindaja Kristina Meringi hinnangul ei saa umbes 300 000 siga, keda Eesti sigalates kasvatatakse, mitte kunagi allapanus tuhnida, vaid peavad seda tegema oma väljaheidetes.
Materjalidest avaneb vaatepilt sigade trööstitust eluolust, vigastustest ja haigustest, mis korduvad farmist farmi. Näha on elusaid loomi näritud
sabade, veriste kõrvade, kriimustuste ja traumadega.
Lisaks leidus mitmetes filmitud farmides elusate sigade seas surnud loomade laipu. Muuhulgas tõendab materjal, et farmides ei ole tagatud seadusega ettenähtud väljaheidete kohest äravoolu ning sigadele tuhnimisvõimalust.
"Intensiivtootmises koheldakse sigu kui ressurssi, mitte kui
elusolendeid, kelle huvidega peaks arvestama," kommenteeris Eesti
loomaõiguslaste liikumise Loomade Nimel esindaja Kristina Mering.
"Turumajanduse tootmisloogikas on lihatootmises oluline kasum, mistõttu
sigade heaolu ning nende loomuomased vajadused jäävad tagaplaanile."
Saimre Seakasvatuse juhatuse liige Toivo Teng nendib kirjas "Pealtnägijale", et neile kuuluva 3000 sea hulgas ikka leidub probleemseid.
Nii tema kui teised farmiomanikud juhivad tähelepanu, et seasulgudes on eraldi söömis-, lamamis- ja roojamisala. Ja kui pilt on tehtud ainult roojamisalast, võib see jätta eksitava mulje. Saimre Seakasvatuse juhataja meelest neil probleeme pole ja need fotod on otsitud pahatahtlikult.
