"Võib kasutada erinevaid definitsioone, mida ka tehakse, kuid lähtuda tuleb eeskätt ajaloolistest faktidest. Fakt on see, et 1940. aastal ei olnud Eesti-Venemaa vahel sõda ja ka see, et ühinemine Nõukogude Liiduga ei toimunud vabatahtlikult ehk eesti rahva soovil. Teine fakt on see, et 20 aastat tagasi aga taastati Eesti Vabariik," selgitas Kõlvart Delfile ning palus oma kommentaari avaldada täismahus:

"Samas kasutades sõna "okupatsioon" võime me solvata suurt osa siinsest vene kogukonda, kes tunnevad, et eestlased peavad neid okupantideks. Need inimesed ja nende vanemad sattusid siia erinevate ajalooliste põhjuste tõttu ning ei ole kindlasti okupandid. Paraku koostab ajaloo pahatihti poliitiline eliit ning rahvale jäetakse vähe valikuvõimalust.

Nagu eilsetest TV3 uudistest näha oli, siis tähendab paljude vene keelt kõnelevate inimeste jaoks oluline venekeelse hariduse säilitamine mõne inimese jaoks venestamist. Neil inimestel tasub meenutada, et enne viimast maailmasõda, arvestades tolle aja konteksti, oli vähemusrahvustel rohkem enesemääramisõigust kui tänases Eestis. Toonane vähemusrahvuse kultuuriautonoomia seadus oli terves maailmas ainulaadne ja andis siin elavatele väikestele rahvakildudele laialdase kultuurilise vabaduse.

Rääkides venekeelsest haridusest tuleb lähtuda mitte etnilisest küsimusest, vaid seaduslikest õigustest ja pedagoogilistest vajadustest".