Teder algatas menetluse pärast vene emakeelega õpilasi ühendava õpilasesinduste assamblee pöördumisega tutvumist, kirjutab BNS. Assamblee palus õiguskantsleri hinnangut, kas kohaliku omavalitsuse otsus asutada eragümnaasium, et vältida eestikeelsele õppele üleminekut on õiguspärane.

Assamblee väitis Tederile esitatud avalduses, et venekeelse põhikooli lõpetanu kaotab Tallinnas võimaluse valida haridustee jätkamiseks kakskeelset gümnaasiumi ning edaspidi jääb venekeelse põhikooli lõpetanul valida vaid eesti- ja venekeelse gümnaasiumi vahel. Assamblee hinnangul oleks eestikeelses gümnaasiumis õppimine venekeelse põhikooli lõpetanule hetkeolukorda arvestades liialt raske.

Teder märkis, et talle teadaolevalt on SA Tallinna Vene Lütseum teinud otsuse vaid ühe vene õppekeelega eragümnaasiumi asutamise kohta ning taotlenud vastavat koolitusluba. Tallinna munitsipaalgümnaasiume, kus on seni olnud vene õppekeel, ei kaotata ning nad peavad ikkagi minema 60 protsendi ulatuses eesti õppekeelele üle vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses sätestatud ajakavale.

Tallinna volikogu kiitis märtsi alguses heaks linnavalitsuse otsuse eelnõu asutada sihtasutus Tallinna Vene lütseum, mille eesmärk on riiklike õppekavadega määratud mahus tasuta põhi- ja üldkeskhariduse võimaldamine ning täienduskoolituse korraldamine.

Ühtlasi esitas Tallinna linnavalitsus märtsi alguses Tallinna halduskohtule kaebuse valitsuse 31. jaanuari korralduste tühistamiseks, millega valitsus ei andnud kümnele Tallinna üldhariduskoolile luba venekeelseks õppeks.

Tõenäoliselt kujundab õiguskantsler oma seisukoha selle aasta esimeses pooles.