USA avalikustas 17 Osama bin Ladeni redupaigast leitud dokumenti
Valge Maja lubas West Pointi sõjaväeakadeemia terrorismivastase võitluse keskusel salastatud dokumendid internetis avaldada. Dokumentide seas on 2006. aasta septembrist ja 2011. aasta aprillist pärit kirjad. Kokku on 175 araabiakeelset lehekülge, vahendab BNS.
Dokumendid paljastavad ülemaailmse terrorivõrgustiku raskused ja bin Ladeni viha oma saamatute käsilaste vastu.
"Ma kavatsen teha avalduse, et me alustame uue faasiga, parandamaks tehtud (vigu)," kirjutas bin Laden 2010. aasta lõpus. "Seda tehes võtame jumala abiga tagasi nende usalduse, kes on kaotanud usu pühasõdalastesse."
Bin Laden koostas veel viimase hetkeni mitmesuguseid salaplaane USA liidrite tapmiseks ja ameeriklaste ründamiseks. Eriti soovis ta rünnata kindral David Petraeuse ja president Barack Obama lennukeid, sest siis saaks presidendiks "täiesti ettevalmistamata" asepresident Joe Biden ja USA langeks kriisi.
Kuid koos bin Ladeni kirjavahetusega avaldatud USA analüütiku raport toob välja terrorivõrgustiku juhi viha selle üle, et Al-Qaida rakukesed ei leia rahva laiemat toetust, tehakse ebaõnnestunud meediakampaaniaid ja korraldatakse halvasti läbimõeldud rünnakuid, mis bin Ladeni hinnangul liiga palju süütuid moslemeid tapsid.
Bin Ladeni siseringis tekitas frustratsiooni asjaolu, et USA juhtkond asus 2010. aastal nõrgale majandusele keskenduma, kuid ei andnud Al-Qaidale "au" majandusliku kahju eest, mida nende terrorirünnakud olid tekitanud.
Al-Qaida suhted Iraaniga, mis USA-le suurt huvi pakuvad, olid dokumentide põhjal otsustades rasked. Pärast USA sissetungi Afganistani 2001. aastal põgenes osa Al-Qaida kõrgemaid juhte koos peredega Iraani, kus võimud nad koduaresti panid. Aastate jooksul on Iraan osa neist vabaks lasknud, kuid mitte kõiki.
Bin Laden ise leidis, et "laste kontrollimine" on enda linnades varjamise juures üks olulisemaid aspekte. Ta soovitas oma jüngritel lastele kohalikku keelt õpetada ning neid kodust välja lasta vaid erandjuhtudel, näiteks arsti juurde.
Kirjavahetus viitab ühtlasi sellele, et Al-Qaida jälgis hoolikalt USA kaabeltelevisiooni uudistekanaleid ja nähtu neile üldiselt ei meeldinud. Bin Ladeni pressiesindaja Adam Gadahni sõnul oli vaid ABC "enam-vähem korralik" kanal. Fox News "kukub kuristikku, nagu te teate, ega ole neutraalne." CNN "paistab teistest rohkem tegevat koostööd valitsusega, välja arvatud muidugi Fox News".
Gadahn tegi ettepaneku saata bin Ladeni videoläkitused kõigile telekanalitele peale Fox Newsi, et see "viha kätte sureks".
Dokumentides väljendas Al-Qaida juhtkond rahulolematust ka Pakistani rühmituse Tehrik-e-Talibani tegevuse kohta seoses moslemivastaste rünnakutega. Samuti ei olnud bin Laden rahul Jeemeni rühmitusega AQAP, kes püüdis liialt innukalt muuta olemasolevat riigikorda islamiriigiks, selle asemel, et keskenduda USA-vastastele rünnakutele.
Bin Laden tundus dokumentide andmeil tundvat vähe huvi Somaalias tegutseva islamistliku rühmituse Al-Shabaab vastu, sest viimase liidrid olid tema meelest liiga vaesed kohalike omavalitsuste juhid ning oma valitsemise stiilis liialt ranged, nii näiteks ei meeldinud bin Ladenile liigne šariaadi rakendamine, mille puhul varastel raiuti käsi maha.
Dokumentides ei viita miski otseselt Al-Qaida poolehoidjatele Pakistani valitsuses, kuigi ilmselt oleksid sellised viited salastatuks jäänudki. Bin Laden mainis "usaldusväärseid Pakistani vendi", kuid ei nimetanud ühtegi valitsus- ega armeeametnikku, kes oleks olnud teadlik tema redutamisest Abbottabadis.
Esialgu pole selge, kui suurt osa bin Ladeni dokumentidest USA salastatuna hoiab.
Väidetavalt oskasid bin Ladeni tapnud USA eriüksuslased maja läbi otsides pidada silmas mälupulki, väljaprinditud dokumente ja prügi taskutes, mis võiks teistele terroristidele viidata.
Raporti andmeil ei olnud bin Laden kursis Al-Qaidast eeskuju võtnud rühmituste igapäevase tegevusega ega kontrollinud eriti "kaasreisijate" ja Al-Qaidaga seotud rühmituste tegevust.
