Tallinna lastehaigla juhatuse esimees Mall-Ann Riikjärv ütles Delfile, et need juhud, kui mõni nöör või pael või sall jääb lapsele ümber kaela, on harvad. „Selles mõttes on see erandlik juhus,“ lausus ta.

Ta ei kujuta ette, kuidas see õnnetus juhtus ja kuidas sall sai lehvima jääda. „Esimene küsimus on kohe, kuidas laps riietatud oli ja kes seda peab jägima,“ arutles ta. Riikjärve sõnul võib arvata, et ei olnud väga hästi kontrollitud, kuidas lapsed on rõivastatud.

„Kui laps on õigesti riides ja jope hõlmad kinni, siis ei saa ju sall lehvima jääda,“ rääkis Riikjärv. Samas on tema sõnul võimalik, et sooja ilmaga tegi laps ise jope lahti ja sall tuli välja.

Õnnelik õnnetus õpetuseks

Lastearst Lagle Suurorg rääkis Delfile, et lasteaias juhtunud õnnelik õnnetus on õpetuseks kõigile lapsevanematele. Tema sõnul tuleb lapsi ja lapevanemaid õpetada, kuidas panna laps riidesse.

„Emad-isad ja kasvatajad, palun vaadake, et lapsel ei oleks ühtegi rippuvat asja, mis mänguhoos võiks põhjustada laste poomist,“ manitses ta. „Täiskasvanud inimene peab lapse seitse sammu ette nägema.“

„Nöörid, mis on võtmete küljes ja moblade küljes, on väga ohtlikud,“ rääkis Suurorg. „Õnnetus võib mänguhoos täiesti tahtmatult juhtuda, kui inimesed ei arvesta laste riietumisel ohutusega.“

Näiteks kapuutsi nöörid peavad olema nii lühikesed, et nad ei saaks puua. Ka tavaline fliisist sall võib tema sõnul puua, eriti kui sall on mitu korda ümber kaela.

Ta meenutas juhtumit, kus vanaema kärutas oma lapselapsega ja laps kukkus nii, et kapuutsinöör hakkas last pooma. Vanaema reageeris koheselt, aga kutsus ka kiirabi ja laps toodi haiglasse.

Lastele peab ohtudest rääkima

Suurorg leiab, et ka lapsi peab varakult õpetama vigastustest hoiduma. Kuni nelja eluaastani ei vastuta laps ühegi asja eest ise, aga sellest vanusest edasi saab ka lastele asju selgitada, ütles lastearst.

Suurorg märkis, et Viimsis lapsega juhtunud õnneliku õnnetuse puhul on esimesel pildidl näha lapse kaelal värske survejälg ning teisel pildil on kaelal näha juba paranemist. „Kui tal ei ole näole tekkinud verevalumeid ja väikseid täpikesi, siis see poomine ei olnud nii tugev,“ rääkis pediaater ja lisas, et lapsevanema tehtud piltidelt see ei selgu.