Rahvusvaheline tööorganisatsioon: Euroopa kärpemeetmed süvendavad kriisi tööturul
Rahvusvaheline tööorganisatsioon ILO hoiatas, et tööhõivealane olukord maailmas on häirettekitav ja ei ole tõenäoline, et see lähemas tulevikus paraneks. Kärpemeetmed, eriti arenenud riikides, on töökohtade loomise seisukohalt kahjulikud, teatab ILO.
ILO teatel muutub olukord tõenäoliselt veelgi halvemaks aeglustuva majanduskasvu tõttu ning sellepärast, et tööturule siseneb üha rohkem inimesi, vahendab BBC News.
„On ebatõenäoline, et maailma majandus kasvaks järgmise paari aasta jooksul piisavas tempos, et kaotada olemasolev tööpuudus ning anda tööd enam kui 80 miljonile inimesele, keda oodatakse selle perioodi jooksul tööturule,“ öeldakse ILO raportis.
ILO kritiseerib eriti Euroopa riikide kärpemeetodeid, märkides, et nende abil pole mitte ainult ebaõnnestutud puudujääkide vähendamisel, vaid need on ka peatanud majanduskasvu ja mõjunud negatiivselt tööturule.
Eelmise nädala andmed näitavad, et tööpuudus Hispaanias kasvas märtsi lõpu seisuga uue rekordini – 24,4 protsendini. Prantsusmaa tööpuudus kasvas märtsis 11. kuud järjest.
ILO hoiatas, et kui poliitilist liini ei muudeta, on olukord tööturul halb kuni 2016. aastani ning majanduskasv Euroopas aeglustub veelgi.
„Paljude eurotsooni riikide kitsapiiriline keskendumine fiskaalsele kokkuhoiule süvendab kriisi tööturul ja võib viia uue majanduslanguseni Euroopas,“ ütles ILO raporti juhtiv autor Raymond Torres.
Samas teatab agentuur, et tööhõivenäitajad arenenud riikides on paranenud palju kiiremini ja ületanud finantskriisieelse taseme.
ILO hoiatab, et ülemaailmsel tööturul on saabumas uus ja palju problemaatilisem faas. Enam kui 40 protsenti tööotsijatest arenenud riikides on olnud töötud üle aasta, mis näitab, et töö leidmine võtab rohkem aega.
Samal ajal kasvab noorte tööpuudus nii arenenud kui arenguriikides, millel ILO hinnangul võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed.
„Sellel on majanduse seisukohalt tohutu hind oskuste ja motivatsiooni kadumise mõttes ning see võib viia inimkapitali odavnemiseni,“ öeldakse raportis. „Sellega võivad kaasneda ka sotsiaalsed mõjud sotsiaalsete rahutuste, haiguste ja muu sellise näol.“
