Esiteks, enne kui selliseid otsuseid tehakse, teostatakse eelnevalt põhjalikud analüüsid, kust peaksid selguma, milliseid meetmeid konkreetsetel teelõikudel ohutuse suurendamiseks rakendada. Liikluskomisjoni otsus on aga populistlik ning puhtalt emotsioonide pealt tehtud – liiklussurmade arv on teist aastat tõusuteel ning seni saavutatu (79 liiklussurma aastal 2010) tundub vastu taevast lendavat, oleks vaja rahvale loosungeid jagada.

Kas ja kui palju selles võiksid süüdi olla A- ja B-kategooria sõidukitele kehtestatud 100 km/h piirangud, ei ole komisjon oma otsuses välja toonud. Siinkohal on paslik meenutada, et aasta alguses meil ju 100 km/h piirangut ei olnud ning esimese kvartali suur liiklussurmade arv saab tuleneda eelkõige joobes peaga juhtimisest või sõiduvõtete selgest ülehindamisest.

Teiseks, rikutud on õigustatud ootuste printsiipi autojuhtide kui teekasutajate valdava huvigrupi seas: kevad on käes, ilmad on ilusad, kohe-peagi on kiiremad teekatteparandustööd tehtud ning III klassi teede (Eestis on 1+1 sõiduradadega põhimaanteed valdavalt just selle klassi teed) projekteerimise normide kohaselt on nende teede projektkiiruseks 100 km/h. Projektkiirus on definitsiooni kohaselt suurim ohutu sõiduki sõidukiirus.

Kolmandaks, kiiruse tõstmisele peab olemas olema mingi normdokument või viide. Tundub, et hetkel veel kehtib meil teede- ja sideministri määrus 09.05.2001 nr 48 „Suurima lubatud sõidukiiruse suurendamise tingimused ja kord“, mille kohaselt on hulk parameetreid vaja kontrollida, enne kui kiirust tõsta saaks. Tekib küsimus, kas see metoodika enam ei kehti ning väljahõisatud loosung „meil on teed paremas seisus kui kunagi varem” on olnud eksitus?

Neljandaks, sellesama määruse kohaselt peaks maanteeamet, mitte liikluskomisjon, olema see pädev asutus, kes otsustab piirkiiruse tõstmise või selle ärajätmise. Hetkeseisuga jääb mulje nagu oleks liikluskomisjon oma volituste piire ületanud. Praegu tundub, et Maanteeametil kui selle teema eestkostjal ei ole mingit õigust ega kompetentsi just neile määrusega pandud kohustusi ja õigusi täita: tuleb liiklus- ja teehoiuvaldkonnas suuremalt jaolt ebakompetentsetest poliittegelastest koosnev seltskond ning otsustab, et nii on ja nii tuleb teha.

Siinkohal ootaks liikluskomisjoni argumenteeritud ning konkreetsetele ekspertiisidele-analüüsidele tuginevat selgitust.