Aprillirahutuste advokaat: eestlased pühkisid pärast pronksiööd prillid puhtaks, nägemine aga ei paranenud
Kui eestlased räägivad, et pärast pronksiöid märkasid nad enda kõrval venelasi, tähendab see, et nad küll puhastasid oma prillid, kuid ei tähenda, et nad nüüd paremini näevad, rääkis 2007. aastal toimunud rahutuste korraldamises süüdistatud Dimitri Klenski kaitsja jurist Aleksandr Kustov.
Vastates Vene Delfi küsimusele, mis pronksiöö protsess temale andis, rääkis Kustov, et pronksiöö protsess oli tema jaoks teine poliitilise alatooniga töö senise karjääri jooksul.
Advokaat on varem öelnud, et üks poliitiliste asjade iseloomulikke jooni see, et neil puhkudel ei prevaleeri juriidiline aspekt alati poliitiliste üle.
Kustov kaitses 2003. aastal genotsiidis süüdistatud ja 1949. aastal Hiiumaal läbi viidud küüditamises osalemise eest kohtu alla olnud Arnold Meri. Ta oli kohtus ka Juri Ustimenko ja Vjatšeslav Bajuki kaitsja.
Kustovi sõnul erines pronksiöö protsess tavalisest kriminaalmenetluse protsessist. Kustov meenutas ka 2008. aastal Ida-Viru maakohtus peetud protsesse ja märkis, et pooltele tema klientidele lõppesid need igeksmõistva otsusega.
Kustovi hinnangul oli rahutuste korraldajate üle kohtu pidamine pigem halb kui hea. Tema sõnul oleks ühiskond saanud protsessist kasu, kui selle tulemusena oleks midagi muutunud, aga seda ei juhtunud.
Ka ei ole riik Kustovi sõnul 2007. aastal toimunust järeldusi teinud.
„Et tekiksid mingid muutused paremuse poole, oleks pidanud juhtuma see, mida tegelikult sooviski venekeelne ühiskond: oleks pidanud algama dialoog kogukondade vahel, eestlaste ja mitte-eestlaste organisatsioonide vahel ning nende kõikide organisatsioonide ja riiklike ametkondade vahel. Seda ei juhtunud ja on olemas pronksiöö sündmuste kordumise tõenäosus,“ ütles Kustov.
2008. aasta jaanuaris algas Harju maakohtus istung pronksiööde korraldamises süüdistatud Mark Sirõki, Maksim Reva, Dimitri Klenski ja Dmitri Linteri üle. Kohtuskäik lõppes kõigi nelja jaoks õigeksmõistmisega, kui riigikohus keeldus 2009. aasta juulis riigiprokuratuuri edasikaebust menetlusse võtmast.
