President Ilvese sõnul oli ta Kasparoviga nõus selles osas, et tõepoolest tegelesid paljud riigid riskide võtmisega varasemalt palju rohkem. Näitena tõi president välja 90-ndate aastate Eesti, kui viidi läbi palju reforme ja ühiskond arenes kiiremini. "Praegu aga oleme me rahulikumad," rääkis Ilves.

Samas ei ole president Ilvese arvates päris tõene väide, nagu uusi asju ei leiutataks, kuid tehnikat ei kasutata maksimaalselt ära. "Me tegelikult ei tea ju mida täpsemalt tehakse ja seda infot ilmselt mõned firmad ka küberrünnakute tõttu varastavad," ütles Ilves ning lisas, et mis puutub modernsesse tehnoloogiasse siis näiteks tervishoiusüsteemis on sellele veel palju kasutamisruumi.

Presidendi sõnul aitaks tehnoloogia arengule hoogsamalt kaasa ka näiteks veel praktilisemate ainete, nagu näiteks matemaatika, laialdasem õpetamine. Näitena palus president tõsta saalisviibijatel käe neil, kes on matemaatikat peale keskkooli edasi õppinud ning pidi nentima, et käsi ei tõusnud just paljudel. "Ja need on veel meie majandusanalüütikud," naljatles president ning lisas lõbusalt: "Kui ma seda veel parlamendis küsima peaks..."

Male suurmeister Garri Kasparov rääkis aga, et tema arvates on innovatsioon seisma jäänud ning seda ähvardab väljasuremise oht. Kasparov tõi näitena välja tõsiasja, et tänapäevased lennukid leiutati juba aastakümneid tagasi, kuid need lendavad endiselt sama kiiresti. "Jah, need on palju mugavamad ja palju rohkem tehnoloogiat täis, aga kiirus on neil põhimõtteliselt sama," rääkis Kasparov.

Tehnoloogia arengu aeglustumise põhjustega olid aga nii suurmeister Kasparov kui president Ilves mõlemad nõus. Peamiste probleemidena tõid nad välja näiteks rahvastiku vananemise, mis pärsib tehnoloogia arengut ning elanikkonna heaolu tõttu suurenenud mugavuse, mis tekitab meis arvamuse, justkui oleksime jõudnud tehnoloogia tippu.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid