„Sisekaitseakadeemiat ei ole vaja rajada, ta on juba olemas – Tallinnas,“ ütles Kunnas Delfile ja tuletas meelde 1990ndate aastate eksperimenti Paldiskiga, kui väeosa viimisega loodeti linna ülejäänud Eestiga integreerida, kuid ei ebaõnnestunult.

„Narva on ka liiga suur koht, et seda nii integreerida. Ühe asutuse Narva viimisest ei aita,“ arutles Kunnas. “Ma saaks aru, et suure haldusreformi käigus tehakse riik neljaks ja Narvast saaks kogu Ida-Virumaa keskus.“

Kunnase sõnul peaksid kaitseväe väeosad ja muud sisejulgeoleku seisukohalt olulised asutused paiknema seal, kus neil on strateegiline tähtsus. „Kõrgkooli funktsioneerimiseks on Eestis kaks linna ja need on Tallinn ja Tartu,“ lausus Kunnas.

Hind on liiga kõrge

Sisekaitseakadeemia uue õppehoone ehitamise ja kolimise hind Ida-Virumaale oleks Kunnase hinnangul ka liiga kõrge. „Selliseid eksperimente ei ole vaja, see ei ole mingi taristu ehitamine summa x eest kohta a või b. See ei ole hea idee,“ sõnas ta.

„Praegu on ka niivõrd palju olulisemaid projekte,“ ütles Kunnas ja tõi näiteks uue väeosa rajamise vajaduse Jägalasse, kus kunagised nõukogude armee rajatised on jäänud kitsaks ja mida enam arendada ei ole otstarbekas. „Sisekaitseakadeemia võiks jääda Pirita-Kosele, sest seal on seda juba arendatud.“

IRL-i fraktsioon kiitis aprilli alguses heaks siseminister Ken-Marti Vaheri ettepaneku viia praegu Tallinnas pesitsev sisekaitseakadeemia Ida-Virumaale.

Peaminister Andrus Ansip on öelnud, et sisekaitseakadeemia uue hoone ehitamine nõuab raha, mida riigil praegu pole, kuid mida loodetakse saada Euroopa Liidult. Siseministeeriumi hinnangul maksaks akadeemia hoone ehitus Ida-Virumaale 98,7 miljonit eurot.