Rahandusministeeriumi pressiesindaja Mailin Aasmäe ütles BNS-ile, et ministeerium ei teinud oma kontrollide käigus ettepanekut konkreetse summade tagasinõudmiseks, vaid viitas rikkumistele ja andis tagasinõude aluse. Tagasinõude otsuse teeb EAS kui toetuse otsustaja. "Juhul kui EAS-il on hangete kohta täiendavat informatsiooni, mida rahandusministeeriumil ei ole, võib EAS teha teistsuguse otsuse," selgitas Aasmäe.

Teletorni puhul on tagasinõude suuruseks 25 protsenti hankelepingu summast, kuna ministeeriumi hinnangul on tegemist põhjendamata menetlusliigi valikuga. "Valitud oli väljakuulutamiseta läbirääkimistega menetlus, mille puhul lasub hankijal kõigi asjaolude tõendamiskohustus, mida ta antud juhtumil ei suutnud täita," rääkis Aasmäe.

Lennusadama arendusprojekti puhul oli ministeeriumi hinnangul tegemist riigihangete seadusest tulenevate nõuete mittetäitmisega, mille puhul ministeerium soovitab peale täiendavalt esitatud selgituste kaalumist tagasi nõuda viis protsenti hankelepingu maksumusest.

EAS-i turismiarenduskeskuse tootearenduse direktor Monica Hankov ütles BNS-ile, et EAS sai rahandusministeeriumi kontrollakti kirja kätte alles esmaspäeval ja hakkab nüüd ministeeriumi poolt välja toodud asjaoludega tutvuma. "Millal mingeid otsuseid ministeeriumi soovituste osas tegema hakatakse, on täna veel vara hinnata," ütles Hankov ja ei soovinud prognoosida millal EAS tagasinõude küsimuses otsuse langetab.