Südamearst: ka majanduskriisis võib näha teatud kasu tervisele

Kuigi Euroopa mõistes on meil veel üsna pikk tee minna, on südameveresoonkonna haigustesse suremine Eestis järk-järgult vähenenud. „See on täiesti stabiilne trend alates 2002. aastast,“ ütles südamearst Margus Viigimaa.

„Võiks öelda, et on saavutatud püsiv langustrend,“ kinnitas Viigimaa Delfile. „Viimased andmed näitavad, et 25-30 protsenti on kuni 65 aastaste inimeste suremus südameveresoonkonna haigustesse vähenenud. Riigi suhtes tervikuna võib öelda, et südameveresoonkonna haigustesse surrakse järjest vanemas eas.“

Positiivsel trendil on mitu põhjust. „Kindlasti võib öelda, et teadlikkus on läinud palju paremaks, aga tähtis on ka ühiskondlik stabiilsus,“ selgitas Viigimaa. „Kui ühiskond on stabiilne, siis inimene tunneb end turvaliselt ja tema tegevus on väärtustatud, siis on inimesel rohkem võimalusi hakata tervislikumalt käituma. Tekib ka motivatsioon, inimesed tahavad elada kauem ja kvaliteetselt.“

Kardioloog toob välja ka selle, et inimeste võimalused on avardunud. „Kui me võrdleme kümne aasta taguse ajaga, siis spordiklubisid, ujulaid, on järjest juurde tulnud.“ Isegi majanduskriisis võib näha teatud positiivset mõju tervisele. „Viimase masu ajal kaasnes see, et inimesed töötavad nüüd oluliselt vähem. Meil oli ikka probleem, et inimesed ei tööta mitte 40 tundi nädalas, vaid tunduvalt rohkem. Nüüd on inimestel jäänud rohkem aega kehaliste harjutuste ja hobidega tegelemiseks ning stressitase väheneb,“ selgitas Viigimaa.

Südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao põhjustajaks. Südame-veresoonkonnahaigusi registreeritakse aastas veidi üle 80 000 uue juhu (2009. a 80 502 ja 2010. a 80 056 uut juhtu). Need on ka peamiseks surmapõhjuseks — nii 2009. kui 2010. aastal oli üle poole surmasid Eestis tingitud südame-veresoonkonnahaigustest (2009. a 8796 ja 2010. a)