„Põhiseaduskomisjon asus siin üheselt töötaja poolele ja leidis, et kui töötaja eest on töötuskindlustusmaksu tasutud, siis ta peab saama ka töötuskindlustushüvitist. Kehtiv seaduses sisalduv lünk tekitab olukorra, kus mõnedel juhtudel jääb töötaja kas hüvitisest ilma või seda makstakse ettenähtust vähem,“ ütles põhiseaduskomisjoni aseesimees Deniss Boroditš.

„Põhiseaduskomisjon asus seisukohale, et selline olukord riivab põhiseaduses sisalduvat võrduspõhimõtet ja otsustas toetada töötuskindlustuse seaduse muutmist selles osas,“ vahendas riigikogu pressitalitus Boroditši sõnu.

Õiguskantsler on seisukohal, et töötuskindlustuse seadus on vastuolus põhiseadusest tuleneva üldise võrdsuspõhiõigusega. Seadus jätab töötud, kes on töötuskindlustusmaksu tasunud ehk end töötuse puhuks kindlustanud, täielikult ilma töötuskindlustushüvitisest või lubab hüvitist maksta oluliselt lühemal ajavahemikul, kui tööandja pole igal kuul töötuskindlustusmaksu tasunud.

Töötuskindlustuse seadus sätestab, et kindlustatule arvestatakse üks kuu kindlustusstaaži iga kalendrikuu eest, mil tööandja maksis kindlustatule töötasu, millelt pidas kinni töötuskindlustusmakse.

Õiguskantsleri kinnitusel on temale laekunud avaldustest ilmnenud, et mõningatel juhtudel ei maksa tööandja töötajale töötuskindlustusmaksuga maksustatavat tasu välja mitte igal kuul, vaid ühel kuul korraga mitme kuu eest. Niisugused juhud on põhjustatud ta selgitusel näiteks sellest, et tööandja maksab töötajale enne tolle pikemale puhkusele minekut puhkusetasu ja töötasu välja korraga või maksab kuni 12 kuuks sõlmitud töölepingu lõppemisel töötajale korraga nii töötasu kui ka lõpparve.

Sama teemat arutas oma 12. aprilli istungil ka sotsiaalkomisjon, kes leidis samuti, et seadust tuleks selles osas muuta.

Õiguskantsleri ettepanek on riigikogu täiskogus arutusel kolmapäeval.