Eesti oma Kreeka - ametnikele makstakse lisatasu selle eest, et nende tööl on tulemus
Eestlased peaksid lõpetama kreeklaste üle naermise selle eest, et Kreeka riigiametnikud saavad või said lisatasu asjade eest nagu õigeks ajaks tööle jõudmine. Eestis makstakse ametnikele nimelt lisatasu selle eest, et nende tööl on tulemus.
Kui selgus, et haridusminister Tõnis Lukase poliitnõunik Toomas Kalmus sai eelmisel aastal kolme kuu eest kõrgema kuusissetuleku kui peaminister Andrus Ansip, siis algas uurimine, millest tema sissetulek koosnes. Selgub, et igakuiselt sai ta üle 500 euro lisatasu tulemusliku töö eest.
Tulemusliku töö lisatasu ei tasu sassi ajada lisatasu või preemiaga teenistuskohustuste silmapaistvalt või keskmisest oluliselt parema täitmise eest. Preemiat eriti hea töö eest sai Kalmus eelmisel aastal ka, aga nagu haridus- ja teadusministeeriumi pressiesindaja Rein Joamets märkis, oli lisatasu tulemusliku töö eest osa Kalmuse igakuisest kuupalgast.
Taoline lisatasu pole mingi haridusministeeriumi omalooming, sest lisatasu tulemusliku töö eest maksti Kalmusele vastavalt valitsuse määrusele „riigiteenistujate töötasustamine“. Tegemist on ühe ametnike palgakomponendiga, haridusministeeriumis saavad seda kõik peale ministri ja kantsleri.
Erasektoris eeldatakse üldiselt, et inimese põhipalk tagab tulemusliku töö. Miks makstakse avalikus sektoris stabiilset lisatasu selle eest, et ametniku tööl on tulemus? Ja mis juhtub, kui ametniku tööl pole tulemust? Kas ta jääb lisatasust ilma ja peab leppima vaid põhipalgaga?
Rahandusministeeriumi riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonna nõunik Cerlin Pesti selgitas, et lisatasu nõutavast tulemuslikuma töö eest makstakse riigi ametiasutustes väga sageli põhipalga osana ning see on seotud eelkõige praeguse palgasüsteemi keerukusega.
"Kehtiv seadus kehtestab keskselt palgaastmestiku koos kuupalga määradega, mis on ajale jalgu jäänud ning ei võimalda ametnikele maksta konkurentsivõimelist põhipalka. See on sundinud riigi ametiasutustel vajaliku põhipalga suuruse saavutamiseks kasutama teisi tasuliike, nagu näiteks lisatasu tulemuslikuma töö eest," nentis Pesti.
Nii on seadusega sätestatud lisatasud, nagu lisatasu nõutavamast tulemuslikuma töö eest ning lisatasu täiendavate tööülesannete eest, minetanud enda tegeliku tähenduse ning saanud põhipalga komponentideks. Tulemuspalka kui tulemuslikkuse eest makstavat tasu on majanduskriisi ajal kasutanud väga vähesed ametiasutused.
Pesti lisas, et uus avaliku teenistuse seadus, mis on hetkel riigikogus lugemisel, kaotab ära keskse palgaastmestiku. See võimaldab riigi ametiasutustel maksta tavapärast põhipalka.
