Tihti on kaks rida sinna ja kaks tagasi liig, mis liig. Ja nii ongi mujal maailmas möödasõiduribadega kolmerealisi maanteid hoopis rohkem kui meil siin, Eestis... kus pole ühtegi sellist teed...

Kui jutt kisub maantee laiendamise poole, kerkivad mingil põhjusel alati avalikkuse ette vaid teada-tuntud neljarealiste teede variandid. Nii ongi kolm rida, millest keskmises vaheldub sõidusuund kord ühe, kord teise suuna kasuks, et võimaldada möödasõitu venijaist ja rekkameestest, teretulnud plaan, kuigi tuleb kuidagi väga hilja, mis?

Mujal maailmas on üleüldse liikluskorralduses rohkem nüansse ja vaheldust. Meil on asi väga lihtne – oleme väike riik ju kah, vähem liiklust ja teedetihedust, võiks arvata. On ühesuunalised ja on kahesuunalised tänavad ning teed ja ongi kõik.

Siiani on jäänud mulje, et asja vähegi keerulisemaks, aga ka liiklejate jaoks võimalusterohkemaks muutmine tekitaks vaid segadust ning sellest on hoidutud. Näiteks võiks ju lubada punase fooritulega pöörata paremale, ent seda tegema ei kiputa. Selle asemel lubatakse sooritada vasakpööret trammiteelt, tõkestades niiviisi ühistranspordi liikumist ja sunnitakse jalakäijaid astuma vöötrajale välja, et oma soovist sõiduteed ületada sõidukijuhtidele teada anda. Kas pole ohtlik?

Trosspiire laupkokkupõrgete vältimiseks

Kolmerealine vahelduva selgrooga maantee aga pole kindlasti ohtlik, sest need, kes muidu sul seljas istudes pidevalt möödasõidule kipuvad, teavad nüüd, et mööduda saab saab juba mõne kilomeetri pärast ja seda mugavalt, ohutult ning kiiresti.

Ideaalis istuvad seega ka närveldavad sohvrid vagusi hanereas ja teevad oma puntratantsu lisanduval möödasõiduteljel ära, vahetades siis nii palju kohti kui parasjagu oskavad. Kusjuures vastutulijaid nad ei häiri, sest vastassuunavööndist eraldab neid trosspiire. Huvitav miks? Tavalisel maanteel ju küll midagi sellist pole ja ega ju kolmerealisel ometi tippkiirust tõstma hakata? Trosspiire hoiab ära laupkokkupõrked ja kaherealisele midagi sellist lihtsalt vedada ju ei saa.

Tegelikult rääkis Maanteeamet juba kuus aastat tagasi kolmerealise maantee mõttekusest ja siis hoopiski Mäo-Tartu lõigu neljarealiseks ehitamist analüüsides. Toona arvati, et kolmerealine on odavam kui neljarealine ja kaherealisest turvalisem. Teisalt võib sellisel tekkida oht, et need keskmised möödasõiduread muutuvad kiirendusradadeks, mille lõpus kõvemad rehvijooned maas, mille keegi liigne optimist viimasel hetkel ümber mõelnuna ja oma „ohvri“ seljataha naasnuna hinge kinni pidades maha on vedanud... Selge see, et tehku liikluspolitsei, mis tahes, möödasõite liigselt harrastavaid inimesi on autoroolis ikkagi väga palju ning nende tekitatud ohtu ei saa eirata. Sellega tuleb lihtsalt arvestada ning see omal võimalikul viisil sanktsioneerida, raamistada.

Kel aega ja mahti või kes niikuinii põhja suusapuhkusele sõuab, saab Soomes ja Rootsis, kus on kolmerealisi eriti vägevas koguses välja ehitatud, ka ise juba mõnuga järgi proovida. Ja kuigi alguses võib tekkida trots, et sind eessõitjaist mööda ei lasta, siis paari kilomeetri pärast tuleb vabanemine ja tee on puhas. Kui taas omas õiges reas tagasi, saad hakata järele mõtlema, kas üldse oli vaja mööda sõita. Muide, Maanteeamet võiks koostöös ERRiga näidata ETV2 pealt kolmerealistest maanteedest spetsiaalset dokumentaalfilmi!